Rootsi ei toeta Pekingi „genotsiidiolümpia“ boikottimist
„Ma pole kunagi arvanud, et boikott on välispoliitikas efektiivne tööriist,“ sõnas Rootsi välisminister Carl Bildt, kes tõi näiteks selle, et 1980. aasta Moskva olümpia boikottimine ei andnud mingeid tulemusi, kirjutavad Svenska Dagbladet ja Dagens Nyheter.
„Välispoliitikal poeaks olema palju paremaid tööriistu kui sporditseremooniatel osalemine või mitteosalemine,“ leidis Bildt.
Teisalt ei pakkunud ta välja ka midagi enamat kui tavapärase: „Me kutsume üles Hiina-sisesele dialoogile dalai-laama ja Pekingi võimude vahel.“
Bildtiga ühele joonele asus ka Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos, kes kinnitas: „Olümpiamängud on parim viis luua kriisidevastane platvorm ja tuua muul pinnal sisse ka poliitiline dialoog. Seega ei mingit boikotti.“ Hispaanlasega oli nõus ka Portugali välisminister, kelle hinnangul pole praegu boikotist rääkimiseks õige aeg.
Lisaks eelmainitud kolmele riigile on boikotivastasust näidanud Suurbritannia, mille peaminister Gordon Brown teatas, et kavatseb olümpia avatsermoonial kenasti kohal olla.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Tšehhi president Vaclav Klaus ja Poola peaminister Donald Tusk on aga teatanud, et ei osale olümpiamängude avamisel.
Tiibeti rahutused algasid 10. märtsil meenutamaks 1959. aasta Hiina-vastaste meeleavalduste aastapäeva.
Hiina väitel on tapetud 18 tsiviilisikut ja kaks politsenikku, kuid Tiibeti eksiilvalitsuse teatel tapsid võimud rahutuste mahasurumisel 140 inimest ning veel 1 000 inimest sai viga. Teadmata arv inimesi on kinni peetud.
