Rootsi pakub Tšehhi probleemide järel Euroopale uusi võimalusi
Tšehhi sai vastutusrikka ülesande ajal, mil Lääne-Euroopas oli majanduskriis saavutamas oma haripunkti. Esmapilgul tundus, et kriisist kujunebki tänavuse esimese eesistuja peamine valdkond, kuid vaevalt oli Tšehhi oma kohustusi asunud täitma, kui Venemaa katkestas Euroopa suunal Ukrainat läbiva gaasitransiidi.
Pea kuu aega Venemaa ja Ukrainaga kestnud läbirääkimised tagasid küll taas Euroopa varustamise gaasiga, kuid ida poolt on juba tulnud avaldusi, mille alusel võib sügisel senine olukord taas halveneda.
Tšehhi sisepoliitilised intriigid tipnesid aga peaminister Mirek Topoláneki ameti mahapanekuga eelmisel kuul. Euroskeptiline president Vaclav Klaus ja sotsiaaldemokraatide juht Jiri Paroubek ei näe aga sisepoliitilistes intriigides mingeid probleeme.
Tšehhi analüütiku Jana Reschova väitel sai eesistumisperioodil eelkõige saatuslikuks riigi poliitikute killustatus, vahendas Prague Daily Monitor.
Endise asepeaministri Alexandr Vondra sõnul tegi aga Tšehhil üldse vea, et võttis pärast Prantsusmaa eesistumisperioodi kohustusi, mida ei suudetud täita.
"Esimene viga oli tehtud juba sotsiaaldemokraadist peaministri Stanislav Grossi valitsuse poolt, kui see nõustus, et eesistumise kohustused tuleks võtta 2009. aasta esimeses pooles," kritiseeris Vondra. "Isegi siis, kuigi Nicolas Sarkozy polnud veel võimul, oli selge, et sellest kujuneb raske periood."
Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu sotsiaaldemokraadist saadik Marianne Mikko tõdes detsembris, et kui Tšehhi suudab unustada siseriiklikud erimeelsused ning euroskeptitsimi, on oodata tulemuslikku eesistumisperioodi.
"Arvestades üleilmset majanduskriisi, ei tulnud tšehhide eesistumine just heal ajal. Liiatigi ei saanud tšehhid ise ega liikmesriigid täpselt aru, kes Tšehhis võimul on," nentis Mikko Eesti Päevaleht Onlinele.
"Aktiva poolele jääb kahtlemata Tšehhi jõuline signaal Euroopa ühismälu loomiseks. Pean silmas Jan Fischeri avaldust totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuse jäädvustamise ning Euroopa ühendamise kohta," lisas ta.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Sven Mikser märkis Eesti Päevaleht Online’le, et Tšehhi eesistumine langes keerulisele ajale.
"Tšehhi oli üks esimesi uutest liikmesriikidest Euroopa Liidu eesistujana ja seetõttu pole selle poliitika mastaapidelt võrreldav eelmise eesistujariigi Prantsusmaa omaga," ütles Mikser.
Tšehhi siseriiklikke probleeme tauninud välisminister Urmas Paet tõi pressibriifingul Praha eesistumisperioodist kõneldes Eestile soodsama poole pealt esile eelkõige märtsis peetud Euroopa Liidu ülemkogu otsuseid, millega toetati Balti regioonis energiaühendusi, eriti Estlink-2 valmimist. Samuti tasub Tšehhi eesistumisperioodist äramärkimist idapartnerlusprogrammi algatamine.
"Tšehhi eesistumisperioodil pole avatud ühtki peatükki liitumisläbirääkimistel," kommenteeris Paet Euroopa Liidu üheks olulisemaks prioriteediks peetavat laienemist, eelkõige liitumisläbirääkimisi Horvaatiaga.
Rootsi kuupunktiline kava
Rootsi eesistumisperioodilt on välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido, Marianne Mikko ja Riigikogu liikme Sven Mikseri sõnul oodata eelkõige Läänemere strateegia arendamist, samuti on Eestil Rootsiga ühised huvid idapartnerluse osas. Rootsilt loodetakse eelkõige samme ka Euroopa Liidu laienemise ja viisavabaduse edendamise osas.
"Rootsi eesistumise puhul jääb loota, et rootslaste-poolakate ühisalgatus idapartnerluse asjus saab tuult tiibadesse," arvas Mikko. "See annaks hea võimaluse Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia ja miks mitte ka Valgevene jõulisemaks integreerimiseks Euroopaga."
"Eesti jaoks on ülioluline, et Rootsi eesistumise ajal saab meid eriliselt puudutav Läänemere strateegia teoks," väitis Mikko.
Rootsi avaldas eelmisel nädalal oma eesistumisperioodi prioriteedid, mille pearõhuks on liikmesriikide majanduse väljatoomine kriisist, kuid seejuures tuleb igal riigil seista silmitsi üha kasvava töötusega, vahendas Reuters. Rootsi on valmis toetama ka viimasel tippkohtumisel Brüsselis heaks kiidetud finantssektori regulatsioone euroliidu alal.
Rootsi eesistumisperioodil peaks selguma ka Lissaboni lepingu saatus, mille Iiri valijad on tagasi lükanud, kuid kavatsevad oktoobris selle taas hääletusele panna.
Aktiivset keskkonnapoliitikat ajava riigina toetab Rootsi ka uue kliimaleppe sõlmimist. Islandi saatus teel Euroopa Liitu peaks samuti selguma lähima poole aasta jooksul.
Vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud graafikule täidab iga Euroopa Liidu liikmesriik kuue kuu vältel kordamööda nõukogu eesistuja ülesandeid. 2007. aastast on eesistumine korraldatud kolmikeesistumistena, mille raames koostatakse 18-kuuline eesistumisprogramm, millele lisandub iga eesistujariigi rahvuslik eesistumisprogramm.
Rootsi järel saab 1. jaanuarist uueks eesistujaks Hispaania. Seniste plaanide järgi peaks Eesti saama eesistujariigiks 2018. aastal.
