Esimesena teatas pärast septembrikuiseid valimisi sotsiaalminister Margot Wallström, et ta ei soovi jätkata Perssoni valitsuses, kuigi ta oleks saanud kohale edasi jääda. Novembris lahkus ametist Wallströmi mantlipärija Anders Sund-ström, kes eelistas hakata juhtima panka.

Wallström põhjendas tagasiastumist väsimuse ja kurnatusega ning tema lahkumine kulges vähemalt avalikkuse silmis rahulikult. Sundström aga kritiseeris lahkudes mitmeid Perssoni otsuseid. Esmas- päeval lahkunud Erik Asbrinki puhul oli kõigile selge, et rahandusministri suhted peaministriga on totaalselt sassis.

Mõjukas ja liberaalse kalduvusega ajaleht Dagens Nyheter pidas peaministrit Rootsi tulevikule ohtlikuks, kutsudes juhtkirjas üles Perssoni tagasiastumisele. Tabloidleht Expressen, Perssoni suurim kriitik, kuulutas, et Asbrinki tagasiastumine oli lõpu alguseks ka peaministrile. "Göran Persson on enamikus aspektides läbipõrunud poliitik. Tal pole poliitilisi visioone ning tal on oma parteis nõrk positsioon. Selge see, et ta sellesse ametisse ei sobi," tõdes Expressen.

Esialgu püüab valitsus jätkata täiel rinnal tööd – eile käidi välja tüli tekitanud eelarve, mis lubab nii maksukärpeid kui ka kulutuste suurendamist lähiaastail, tekitades sellega veelgi murelikke mõtteid äriringkondades. Uus rahandusminister – senine tööturu- ameti juht Bosse Ringholm, keda Aftonbladet nimetas Rootsi kõige igavamaks meheks ja keda peetakse Pers-sonile väga truuks – kuulutas, et maksukärpeid ei tehta mingil juhul siis, kui need sunniksid vähendama kulutusi haridusele, tervishoiule ja sotsiaalabile.

Ülbe ja tundetu mees

Göran Perssoni juhtimisstiil sattus pärast kolmanda ministri lahkumist tugeva kriitika alla – teda nimetatakse Rootsi ajakirjanduses tundetuks, ülbeks ja autoritaarseks üksikuks uitajaks, kes ei oska teiste inimestega koostööd teha.

Ministrid on kurtnud, et Persson ei jaga neile nende ministeeriumi puudutavat informatsiooni ja keerab neile avalikkuse ees selja. Probleeme on teadvustanud ka Persson, kes teatas, et kavatseb arutada kõigi ministritega oma juhtimisstiili.

Vaevalt et sotsid, isegi kui osa neist pole rahul Perssoni juhtimisstiiliga, söandaksid temast lahti öelda, sest see tooks ilmselt kaasa uued valimised ja sotside valitsuspartei kohalt langemise, sest viimastel valimistel oli nende toetusprotsent langenud juba niigi madalamale kui eales varem 80 aasta jooksul.

Kuni ei teki lõhet Pers-soni ja partei vahel, elab ta oma karjääri ühe suurima tormiaja üle.

Merit Kopli