Korruptsioonivastase võitluse pärast peaaegu oma kohast ilma jäänud Traian Basescu ametis-jätkamist pooldasid 74 protsenti hääletanutest. “Keegi ei taha, et Rumeeniat omaksid taas oligarhid,” kommenteeris president tulemust sadadele toetajatele peetud tänukõnes. Tema sõnul on riik imbunud läbi maffiast, kes kontrollib nii poliitikuid kui ka uurimis- ja kohtuorganeid.

Kriis aasta algul EL-i astunud Rumeenias saavutas haripunkti 19. aprillil, mil parlament peatas ülekaaluka häälteenamusega presidendi volitused “konstitutsioonilise korra eiramise pärast”. Rahvasaadikuid ei veennud ka konstitutsioonikohtu otsus, mille järgi pole riigipea põhiseadust rikkunud.

Parlament süüdistas presidenti poliitilise ebastabiilsuse õhutamises, katsetes mõjutada kohtusüsteemi ja talle lähedaste huvigruppide eelistamises.

Basescu ärritas vastaseid jõu-liste sammudega võitluses korruptsiooniga, võttes üha rohkem sihikule ka valitseva Rahvusliku Liberaalse partei saadikuid ning neile lähedalseisvaid ärimehi. Samuti tegi mõningaid Rumeenia poliitikuid ärevaks presidendi algatus avada kunagise kommunistliku salapolitsei Securitate kaastöötajate nimekirjad.

Vaatlejad ei arva siiski, et riigipea on süütu kannataja. Financial Times tõstab esile, et Basescu hoobid korruptantide pihta tabasid vaid teisi poliitilisi jõude ja mitte kunagi omasid.

Ülekaalukas võit referendumil kindlustab ilmselt Basescu otsusekindlust veelgi – järgmise sammuna tahab ta konstitutsiooni muuta ning suruda läbi seaduse, mis keelaks Securitate agentidel riigiametis töötamise.

Peaminister leppis

Häälekalt presidendi tagasiastumist nõudnud peaminister Calin Popescu Tariceanu nõustus pärast tulemuste teatavakssaamist riigipeaga koostööd jätkama. Liitlased olid nad varemgi – kuni Rumeenia EL-iga liitumiseni astusid Tariceanu liberaalid ja Basescu Demokraatlik partei ühisvalitsuses korruptsiooni vastu jõulisi samme. Kuid pärast ühinemispidustusi vastuolud järjest teravnesid, tipnedes märtsis kõigi demokraatidest ministrite lahtilaskmisega.

EL ähvardab sanktsioonidega

•• Praegu sotsiaaldemokraatide toetatava Tariceanu vähemusvalitsus on jäänud sõnades pistisekultuuri väljajuurimise juurde. Samas nõudis uus justiitsminister Tudor Chiuariu, et korruptsiooni vastu võitlejana tuntud prokurör Daniel Morari tagasi astuks.

•• Justiitsvolinik Franco Frattini hoiatas eelmisel nädalal, et võib soovitada Rumeenia karistamist, kui riik korruptsiooni osas korda majja ei saa. Rumeenia ning Bulgaaria võeti euroliitu tingimusel, et nad demonstreerivad jätkuvaid edusamme. Vastasel korral võib Brüssel peatada näiteks sealsete kohtuotsuste tunnustamise või külmutada abirahad.

•• Euroopa Komisjon koostab kummagi maa kohta eduraporti juunis ning kuu hiljem langetatakse otsus, kas monitooringuga jätkata või on vaja rakendada sanktsioone. Reutersiga kõnelenud diplomaatide sõnul tuleb raport Rumeenia suhtes tõenäoliselt väga kriitiline. Financial Timesi andmetel soovivad karistamist eriti Suurbritannia ning Prantsusmaa.