Üle 50 protsendi apteegis retsepti alusel väljastatavatest ravimitest põhineb keemilistel ühenditel, mis esmalt avastati mingis taimes, vahendab BBC. Rahvusvaheline Botaanikaaedade Kaitse ühing teatas, et paljud sellised taimed on ohus liigse korjamise ning metsaraie tõttu.

Uurijad hoiatasid, et ravimid sellistele tõbedele nagu vähk ning HI-viirus, võivad juba enne „välja surra, kui need üldse luuaksegi.”

Grupp, mis koosneb 120 riigi botaanikutest, suutis identifitseerida 400 väljasuremisohus taimeliiki. Nende hulgas on ka jugapuu, mille koorest valmistatakse üht maailma laiemalt kasutatud vähiravimit paclitaxelit.

Väljasuremine ähvardab ka pooli maailma magnoolialiikidest. Need taimed sisaldavad keemilist ühendit, mida kasutati traditsioonilises Hiina meditsiinis vähi ravimiseks ning südamehaiguste arengu aeglustamiseks.

Botaanikute koostatud raporti järgi on ohus ka kevadlilled krookused, mis on looduslik ravi podagrale. Ka arvatakse krookustel olevat võime leukeemiat ravida. Krookuseid korjatakse looduses liiga palju, sest lilled on aianduses populaarsed oma ilusate kroonlehtede tõttu.

Paljusid keemilisi ühendeid, mis pärinevad ohus olevatest taimedest, sünteesitakse tänapäeval laborites. Sellele vaatamata on raporti kohaselt olukord murettekitav, sest lisaks tulevikuavastuste ohtuseadmisele mõjutab taimede väljasuremine ka arenguriike. Raporti järgi sõltub viis miljardit inimest endiselt suures osas traditsioonilistest ravimisviisidest, mis põhinevad taimedel.