Sajand tagasi asus Titanic teekonnale, mis viis ta põhjaVaata animatsiooni digilehest!

 (14)
                 
Eesti Päevaleht
Sajand tagasi asus Titanic teekonnale, mis viis ta põhja
Titanic, Arhiiv
.
Täna 100 aastat tagasi saatis Southampton esimest ja viimset korda teele reisilaeva Titanic.

Vaata ingliskeelset animatsiooni siit!

VAATA GRAAFIKUT

Euroopa saatis ta 10. aprillil 1912 Inglismaa Southamptoni sadamast teele ülistavate saatekõnedega — oli ju tegemist toona kõigi aegade suurima ja uhkeima reisilaevaga. Ameerika ootas tema saabumist nädal hiljem samuti pikisilmi, kuid vastu õnnestus võtta vaid vähem kui neljandik reisijaist, needki vettinud riietes ja kogu pagasi kaotanuna. Saabus mitte Titanic, vaid pääsenuid merest üles noppinud Carpathia. Enam kui kolmveerand teele asunud 2224 reisijast ja meeskonnaliikmest (lisaks teadmata hulgal „jäneseid”) kadus märga hauda juba kuskil Newfoundlandi ranniku esisel.

Laeva vrakk ise leiti üles alles 73 aastat hiljem, lebamas 3700 meetri sügavusel merepõhjas. 15. aprillil 1912, kui jäämäega kokku põrganud Titanic põhja läks, oli tegemist kõigi aegade kolmanda merekatastroofiga. Hiljem on läinud põhja veel neli laeva, kus hukkunuid rohkem kui Titanicul (kui mitte koguni viis — väidetavalt võis ka 1944 meie Moero pardal uppuda rohkem inimesi).

Eestlane laeval

Kuid kõikide laevahukkude sümboliks on jäänudki Titanic. Temast on kirjutatud lugematul hulgal raamatuid, tehtud ligemale 30 filmi ja ka meedia tuletab seda katastroofi peaaegu igal aastal jälle meelde. Eriti suur on huvi loomulikult Suurbritannias ja USA-s, aga laeval oli arvukalt ka toonase Venemaa impeeriumi alamaid.

Hukkus enam kui 1500 inimest, sh Venemaalt pärit arvatav eestlane Jacob Cook (Jakob Kukk, eluaastad tõenäoliselt 1869–1912), pääses enam kui 700. Eri allikad annavad tänini erinevaid arve, kuigi nimekirjad teele asunute ja pääsenute kohta on olemas. Laeval oli miljardäre (nagu oopiumiärimees John Jacob Astor IV), aga ka hulk vaesemat rahvast, ja mitte kõik neist ei olnud laeval just seaduslikul teel.
Eesti meedias korduvalt käibinud legendi, et laevalt pääses ka eestlane Herman Regastik, ei ole siiani võimalik kinnitada — tasulisel internetilehel ancestry.com avaldatud andmebaas Titanicul olnute ja pääsenute nimekirjadega sellist nime ei sisalda. Kas ta viibis laeval võltsitud dokumentidega või mõtles laeval viibimise hiljem välja, jääbki ilmselt vastamata.

„Laew ise oli kõige uuemate meretehnika nõuete järgi ehitatud. Tal oli kolm põhja all ja ruumid oliwad veekindlate seintega üksteisest lahutatud, nagu suurte sõjalaewade juures, nii, et üks auk veel mitte laewa hukka ei võinud saata,” kirjutas Päewaleht kolm päeva pärast katastroofi.

Õnnetus tõi ka väikse kasu

Praegu me teame, et asi polnud sugugi nii roosiline ja päästepaatidesse, mis laeval olid, oleks maksimaalselt mahtunud vaid pool rahvahulgast, kes laevalt pääsemist otsis. Järgnenud uurimised nii USA-s kui ka Inglismaal andsid sarnase järelduse — Titanicul oli selgelt liiga vähe päästepaate ja kapten Edward Smith oli eiranud jäämägede kohta antud hoiatusi. Ja mingi kasu sellest hukust siiski ka tõusis, kui 1914. aastal jõustati lõpuks tänini kehtiv mere-
ohutuse konventsioon.

Aare merepõhjas

Laeval oli 888 meeskonnaliiget, enamikus värvatud Southamptoni sadamast vaid mõni päev enne teeleasumist, sh vaid 23 naist. Meeskonna naisliikmetest uppus 13, meesliikmetest 78 protsenti.
Merest suudeti lisaks pääsenutele üles korjata ka 333 surnukeha, kellel külmas vees ellu jääda ei õnnestunud.

Kapten uppus koos laevaga ja muidu härrasmehelik „naised ja lapsed ees” päästmine tagas selle, et ka enamik meestest uppus koos laevaga. Laste ja naiste pääsemise protsent oli vastavalt 70,1 ja 74,3, meeste seas vaid 20,2. Seejuures oli esimese klassi reisijate pääsemise protsent selgelt suurem kui teises või kolmandas. Aga ka rikkaim mees laeval, Astor läks ikkagi põhja.

Titanicu vrakk püsis peaaegu puutumatuna merepõhjas, kuni 1. septembril 1985 Prantsuse–USA ühisekspeditsioon Jean-Louis Micheli ja Robert Ballardi juhtimisel ta lõpuks uuesti üles leidis
Laeva vöör ja ahter lebavad üksteisest 600 meetri kaugusel ümbritsetuna laiali pudenenud prügist ja mitmed uurimisekspeditsioonid on üritanud sealt ka esemeid merepinnale tuua. Ka on allveelaevadega vähemalt 400 inimest turistidena Titanicut uudistamas käinud. Samuti on seal nähtud aardevargaid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid