Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni avalduses teemal Euroopa südametunnistus ja totalitarism käsitleti totalitaarsete režiimide hukkamõistmist.
"Olen kindel, et mitte keegi siin saalis ei õigusta seda, mis toimus täna 60 aastat tagasi Balti riikides, kus 100 000 inimest küüditati Siberisse, enamus neist olid lapsed ja naised. Seda kahetsusväärsem on, et käimasolevas valimisvõitluses üritatakse Eestis näpuga näidata sotsiaaldemokraatide poole, justkui ei mõistaks meie toimunu kuritegelikkust," ütles Saks.

Saks lisas, et sotsiaaldemokraatide fraktsiooni erinevate liikmete jaoks võivad küll sõnad sotsialistlik ja kommunistlik tähendada erinevaid asju, aga mitte keegi ei õigusta toime pandud kuritegusid.
"Sellest on vaja rääkida mitte ainult ajaloolastel, vaid ka poliitikutel, sest minevikule õiglast hinnangut andmata ei saa olla kindel, et tehakse kõik selle mitte kordumiseks. See on oluline, sest tegelikult pole mineviku varjud kadunud. Kui täna on raske ette kujutada, et pjedestaalile tõstetaks Hitler, siis Stalini ausammas seisab uhkelt keset tema kodulinna Gorit. Venemaal valiti Stalin aga eelmisel aastal rahva poolt 12 ajaloo suurkuju hulka," rõhutas Saks.

Eesti ja Ungari sotsiaaldemokraatidest saadikute eestvedamisel võttis Euroopa Parlament vastu kirjaliku deklaratsiooni 23. augusti kuulutamisest stalinistliku ja natsistliku režiimide Euroopa mälestuspäevaks, millel oli sotsiaaldemokraatidest allakirjutanuid suhtarvult rohkem kui konservatiive.

Katrin Saks oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kommunismi kuritegude hukkamõistmise üks eestvedajatest sotsiaaldemokraatide hulgas.