Saksa kantsler läheb Moskvasse paraadile

9. mai eel nõuab Saksa meedia kolmele Balti riigile tehtud ülekohtu heastamist.

Tänavune 9. mai tuleb Saksamaale murranguline ja samas vastuoluline – esimest korda läheb riigi liider Moskvas korraldatavale peole, kus tähistatakse võitu tema üle.

Saksamaa on oma süüd Teises maailmasõjas alates kaotusest 1945. aastal järjekindlalt tunnistanud. Kuid Moskvas korraldatav 9. mai tseremoonia on sel aastal tekitanud debati ka Saksamaal, seda just tänu kolme Balti riigi ja Poola dilemmale.

Schröderi otsus 9. mail Moskvasse minna on kindel. Vaidlusi on Saksamaal aga tekitanud, kas tal ikka sobib minna seal korraldatavale punaarmee võiduparaadile. Üha enam on Saksamaa meedias esile tõusnud Baltimaade küsimus ja arvamus, et Saksamaa peaks selles osas omalt poolt sõna võtma.

Balti riikide ja Venemaa suhted

Kristlikud demokraadid pole visiidiga rahul. “Schröder peaks kasutama oma häid suhteid Putiniga ajaloolise tõe kuuldavale toomiseks,” kinnitas ajakirjale Spiegel Friedbert Pflüger, CDU liidupäevasaadik. Vaid niimoodi saab võimalikuks kolme Balti riigi ja Venemaa vaheline leppimine, väitis Pflüger, kinnitades, et 9. mai ei tähista Baltimaadele mitte ainult natsionaalsotsialistide diktatuuri lõppu, vaid ka N Liidu okupatsiooni jätkumist.

Saksamaa sotsiaaldemokraatide välispoliitikanõunik Gernot Erler õigustas Schröderi Moskva-visiiti kui lepituskatset lootuses hakata riikidevahelistes suhetes mineviku asemel tule- vikku vaatama. Näiteks käis Schröder Normandia dessandi aastapäeval. Sotside arvates on Baltimaade ja Moskva suhete parandamine nende omavaheline küsimus, kuid Saksamaa huvides on, et pinged lõpuks nende vahelt kaoksid.

Euroopa Liit võttis Baltimaid vastu võttes eelmisel aastal omaks ka nende ajaloo, kinnitas nädal tagasi ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) juhtkiri. Vahe-Euroopa riigid on endaga kaasa toonud teadmise ajaloost, mis on lääneriikide senise must-valge pildi tunduvalt kirjumaks muutnud.

Sel ajal, kui Berliinis suhtuti Putini kutsesse kui viisakusavaldusse, võeti kolme Balti riigi pealinnas asja “kohtu” ette mineku kutsena, mille tagasilük-kamisest tulenevad sanktsioonid. Läti president otsustas kutse vastu võtta. Leedu ja Eesti riigipeade otsus 9. mai sõidu osas on lahtine, kirjutas Spiegel. Poola president Aleksander Kwasniewski läheb Moskvasse, kuid nõuab Venemaalt õiget hinnangut ajaloole, mitte nõukogudeaegseid legende.

FAZ märkis, et EL sündis soovist ajaloolist katastroofi heastada. Nüüd on vaja lõpuks tähele panna sedagi ajaloolist tõde, et sõja ohvrite jaoks on kahe totalitaarse diktatuuri hea ja kuri omavahel lahutamatult seotud. Raske olukord valitses sõja ajal kõikides Baltimaades, nende elanikud olid sundseisus, milles oli võimalik langetada ainult poliitiliselt valesid otsuseid.

Soome ajalugu ärritab Moskvat

•• Vene välisministeerium saatis reedel protestikirja Soomele, kuna president Tarja Halonen oli Pariisis president Jacques Chiraciga kohtudes rääkinud Soome sõjaaegsest minevikust.

•• Tarja Halonen nimelt märkis Prantsuse välispoliitika instituudis peetud kõnes, et Teises maailmasõjas pidas Soome Nõukogude Liidu vastu “eraldisõda” ning kuigi riik kaotas oma territooriumi, lõppes sõda Soomele tõrjevõiduga.

•• Vene välisministeerium väitis aga oma avalduses, et Soome sõdis Teises maailmasõjas Hitleri liitlasena. Ajaloolist tõde väljendab Moskva arvates kõige paremini 1947. aasta Pariisi rahuleping Soomega.

•• Soome Venemaa-ekspert

Timo Vihavainen märkis ajalehes Kaleva, et Moskva üritas oma avaldusega mõjutada EL-i välispoliitikat. Venemaa tahab, et seoses sõja aastapäevaga meenutataks vaid tema kangelaslikkust, märkis ekspert.

•• Soome sattus II maailma-sõtta 1939. aastal, kui Saksamaa liitlane N Liit ründas Soomet. 1941. aastal liitus Soome Saksamaa rünnakuga N Liidu vastu. 1945. aastal pidas Soome maha nn Lapi sõja Saksamaaga.

Stalini ausambad otsivad kohta

•• 9. mai pidustuste eel on Venemaal tekkinud probleem diktaator Jossif Stalinile kavandatavate ausammastega.

•• Gruusia skulptor Tsurab Tsereteli valmistas Jaltasse skulptuuri, kus istuvad koos Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin D. Roosevelt. Kuna repressiooniohvritest krimmitatarlased olid Stalini monumendi vastu, siis eelistasid ka Krimmi võimud selle skulptuuri püstitamisest loobuda.

•• Stalinile taheti skulptuur püstitada ka 9. mail Moskvas. Liberaaldemokraatide ettepanek leidis küll kommunistide seas toetajaid, kuid riigiduuma lükkas ettepaneku veebruari keskel siiski tagasi. Moskvas võeti Stalini ausambad maha 1960. aastal, kui tollane liider Nikita Hruštšov oli avalikult stalinismi hukka mõistnud.

•• Kaliningradis kogub liikumine “Kodumaa piir” allkirju pöördumisele, et sõja lõpu 60. aasta-päeva puhul tuleks sinna püstitada Stalini mälestussammas. Belgorod kavatseb 9. mail püstitada monumendi Stalinile, Georgi Žukovile ja Nikolai Vatutinile.