Saksa-Vene suhete tuhmunud sära

Saksamaa kantsler An­gela Merkel kohtus ke­set Venemaad presi­dent Dmitri Medvedeviga.

Sära kaotanuiks nimetas kahe riigi suhteid Saksa ajakirja Spiegel Moskva-korrespondent, kes võrdles neid vana abieluga: see kestab, aga on igav ja teised võimalikud partnerid tunduvad huvitavamad. Kellel on Venemaaga paremad sidemed? Prantsusmaal, Itaalial või nüüd juba ka USA-l? Võimalik, et mitte, kuid nad on Saksamaale tugevaks konkurendiks.

Võtame näiteks Prantsusmaa. Erinevalt Merkelist ei läinud president Nicolas Sarkozy sõja lõpu 65. aastapäeva paraadile ega teinud žesti tundmatu sõduri hauale pärja asetamisega. Kuid ta käis Peterburi majandusfoorumil ja sai seal oma maa suurematele ettevõtetele häid tehinguid. Ma­janduskriisist hoolimata on Prantsuse-Vene kaubavahetus kasvanud viie aastaga 250 protsenti. Tuumaenergia vallas on Ve­ne Rosatomiga asunud koostööd tegema just Prantsuse EDF. Prant­suse energiagigant GDF Suez on omandanud ligi küm­­nendikuni ulatuva osaluse Nord Streamis ja seda just sakslaste arvel, ostes firmadelt Winter­shall ja Eon-Ruhrgas kummaltki 4,5 protsenti Nord Streami aktsiaid. Peale selle veel sõjalaevade Mistral  Venemaale müümine.

Siemens tehingu jahil

Spiegeli hinnangul on Saksa-Vene suhted viimasel ajal diplomaatilisel tasandil jahenenud ja ka äri vallas ei minevat kõik kõige libedamalt. Jah, Saksamaa on endiselt Venemaa peamine kaubanduspartner (peaaegu võrdselt Hollandiga, kolmandal kohal on Hiina) ja Venemaal on esindatud umbes 6000 Saksa firmat – rohkem kui ühelgi teisel maal. Kuid nende ettevõtete Moskva kontorites kurdetavat, et Berliinist ei tule piisavalt poliitilist toetust.

Olukorra parandamiseks või vähemalt allakäigu peatamiseks lendaski nüüd kantsler Merkel Jekaterinburgi, kus peale poliitiliste kohtumiste ka ärijuttu aetakse. Seepärast on lisaks pea poolele valitsusele kaasas ka veerandsada äriliidrit, teiste seas selliste suurettevõtete nagu Siemens, Volkswagen, Airbus, BASF, Metro ja Commerzbank juhid. Suurima tehingu  sõlmimiseks oli kohal Siemensi pealik Peter Löscher, saamaks Vene raudtee-ettevõttelt 2,2 miljardi euro suuruse tellimuse 240 uuele rongile.

Sealsamas Jekaterinburgis toimunud ärifoorumil esinedes kutsus Medvedev Saksa firmasid investeerima neisse Vene ettevõtetesse, mis alles möödunud kuul strateegiliste ettevõtete nimekirjast kustutati ja mille suhtes välisinvestoritele enam piiranguid ei seata. Nende hulgas on näiteks nii lennujaamu kui ka tehaseid paberitööstusest vaguniehituseni. „Me arvestame Saksa struktuuridega meie ettevõtete mo­derniseerimisel,” ütles ta.

Juba enne Vene presidendiga kohtumist andis Merkel teada, et erimeelsusi eeldatavasti kõne alla ei võeta, küll aga lubas ta puudutada inimõiguste teemat. Konkreetselt nimetas Merkel väljapaistvat tšetšeeni inimõigusaktivisti Natalja Estemirovat, kelle tap­misest möödus just eile aasta. „Tähtis on, et Venemaa jätkab selle mõrva uurimist. Inimesed, kes rikuvad inimõigusi, peavad saama karistuse,” manitses Saksamaa kantsler.

Kuid peamiseks pidas Merkel eilsetel kohtumistel siiski majanduskoostööd. Tema sõnul on Sak­samaa huvides, „et ajame äri, teenime kasumit ja teeme koostööd veelgi intensiivsemalt”.

Eelmine minister Vene-huvilisem

•• Võrreldes Angela Merkeli juhitud eelmise, sotsiaaldemokraatidega kahas olnud valitsusega (ja rääkimatagi Gerhard Schröderi ajast) pole tema praegune liberaalidega moodustatud valitsus Venemaa puhul eriti aktiivne.

•• Kui eelmisele, sotsist välisministrile Frank-Walter Steinmeierile oli Venemaa kesksel kohal, siis nüüdses valitsuses ei paista olevat kedagi, kes tunneks vastutust Venemaaga tegeleda, kirjutas Spiegel. Seda näitab ka asjaolu, et Steinmeier käis sageli Moskvas, näiteks oma ametiaja esimese üheksa kuu jooksul kolm korda. Tema järglane, liberaal Guido Westerwelle aga sama pika aja jooksul vaid korra.

••  Nüüd oli Westerwellel paralleelselt Merkeli visiidiga eraldi kohtumine oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, kellega olevat arutatud julgeolekukoostööd ja desarmeerimist ning Moldovast lahku löönud Transnistria teemat. Ja muidugi inimõigusi, mida ei jätnud esile tõstmata ka Westerwelle. „See teema on meie arutelude regulaarne osa,” ütles ta.