Septembrist avaneb sakslastele võimalus, mida nad on pidanud ootama tublisti üle saja aasta. Berliin annab poodide lahtiolekuaegade kontrollimise liidumaade pädevusse ning sakslased saavad teha sisseoste ka öösiti ning pühapäevadel. Läbimurret võrreldakse kultuurirevolutsiooniga.
Saksamaa jaekaubandusturg on praegu üks Euroopa reguleeritumaid. Poed tohivad olla lahti esmaspäevast laupäevani ja vaid kella kaheksani õhtul ning pühapäeviti üldse kõigest neli korda aastas. Rangete piirangute eest seisvad ametiühingud kurdavad, et pikemad lahtiolekuajad annaksid poeomanikele võimaluse müüjaid ebamugaval ajal tööle sundida.
Alates 1990. aastate keskpaigast on ametiühinguid siiski järk-järgult taanduma sunnitud ning reegleid leevendatud. Siiani püsis aga vankumatuna kirik, mille hinnangul peaksid inimesed pühapäeviti ostuparadiiside asemel külastama hoopis pühakodasid.
Keeld häiris idasakslasi
Keeld on toonud endaga oma-päraseid kõrvalnähtusid. Nii võib Saksa raudteejaamadest leida suuri kaubanduskeskusi, sest müügipiirangud ei kehti reisijate teenindamisele.
Hiljutised küsitlused näitavad, et veidi üle poole sakslastest toetab kaupmeeste vabadust oma tööaega ise otsustada. Eriti ollakse piirangutest häiritud Saksamaa idaosas, kus bürokraatlikud tõkked suurendavad niigi suurt tööpuudust. Nõrk sisetarbimine on üks põhihädasid, mis Saksa majandust pigistab.
1891. aastast üle kogu Saksamaa kehtiv keeld lõpeb seoses föderaalsüsteemi reformidega, mis suurendavad liidumaade otsustusõigust. Ostuhulludel tuleb oma ootusi aga taltsutada. Ehkki piirangute leevendamisest on teatanud kõik liidumaad peale Saarimaa, lubab nn 24/7 poeskäimist esialgu vaid Mecklenburg-Vorpommern.
Küsitluste järgi ei pruugi ka jaekaupmehed uutest võimalustest kuigi entusiastlikult kinni haarata. Senine liberaliseerimine on näidanud, et poodide kauasem lahtiolek ei tähenda iseenesest suuremat läbimüüki. Inimesed käivad lihtsalt hõredamalt ostmas.
