Sanktsioneeritavate inimeste hulgas on Putini lähiringkondlastest ärimehi ning riigi- ja sõjaväeametnikke. Kokku on sanktsioonid määratud 66 isikule ning 18 firmale. 

USA avalikustas sanktsioneeritavate isikute ja firmade nimekirjad, kelle varad külmutatakse ja kes saavad sisseõidukeelu Ameerikasse 19. ja 20. märtsil ning 28. aprillil. Euroopa Liidu vastavad nimekirjad avaldati 17. ja 23. märtsil ning 29. aprillil. Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas on valdavalt vähetuntud venemeelsed miilitsad, oligarhide survestamist on nad vältinud. USA sanktsioonid puudutavad kõrgeid ametnikke ja Putini lähikondlasi.

Toome välja mõned võtmeisikud sanktsioonialustest inimestest.

Kliki graafikul, et seda suuremalt vaadata.


Putini “sisering”

Gennadi Timtšenko (USA sanktsioonid)
Forbesi hinnangul on tema väärtus 15,3 miljardit dollarit. Putini pikaajaline sõber. Firma Guvnor (maailma üks suurimaid sõltumatuid kaubandusettevõtteid, tegutseb nafta- ja energiaturul), SKA hokiklubi Peterburis president. USA rahandusministeeriumi sõnul on Putin Guvnori investeerinud ja tal võib olla ettevõtte vahenditele ligipääs.

Arkadi ja Boriss Rotenberg (USA sanktsioonid)
Arkadi Rotenbergil ja Putinil on pikaajalised isiklikud sidemed. Nad olid noorena samas judoklubis Peterburis. Noorem vend Boriss on jäähokihuviline koos Gennadi Timišenkoga. USA rahandusministeeriumi väitel on vennad Rotenbergid abistanud Putini erinevaid projekte, saades ja täites umbes 7 miljardi dollari väärtuses lepinguid Sotši olümpia ning riigi poolt kontrollitud energiahiiu Gazpromi jaoks. See väidetavalt kasvatas nende isiklikku vara 2,5 miljardi dollariga.

Igor Setšin (USA sanktsioonid)
Venemaa juhtiva kütusefirma Rosneft juht on USA ametnike sõnul näidanud üles ülimat lojaalsust Putinile. Ta oli presidendi personaliülema asetäitja kuni aastani 2008 kui Dimitri Medvedev ajutiselt riigijuhtimise Putinilt üle võttis. Setšinit nähakse kui võimsat kaadritagust jõudu. Samuti jagab ta väidetavalt “majanduslikke huvisid” Putiniga.

Juri Kovaltšuk (USA sanktsioonid)
Rossija panga suurim aktsionär Kovaltšuk on üks Venemaa 100 rikkamast inimesest. Ta on USA rahandusministeeriumi väitel mitme Venemaa kõrgema ametniku isiklik pankur, sealhulgas Putini. Ta on samuti Putini lähedane nõunik ja teda kutsutakse ka Putini üheks “kassapidajaks”.

Rossija pank (USA sanktsioonid)
Suuruselt 17. pank Venemaal, kus hoitakse vara umbes 10 miljardi USA dollari väärtuses. Ameeriklaste riigikassa kirjeldab seda kui Vene riigiametnike “isiklikku panka”. Aktsinäride hulgas on mitmeid siseringi inimesi, kes on seotud ka müstilise Ozero Dacha kooperatiiviga, ühistuga Komsomolski järve ääres, mis loodi aastal 1996 ja mille esimesed kaheksa liiget on saanud Putini valitsusajal erakordselt rikkaks. Paljud neist liikmetest on sanktsioonide nimekirjas.

Valitsusametnikud

Sergei Ivanov (USA sanktsioonid)
Arvatakse olevat Putini lähedane isiklik sõber, presidendi administratsiooni personaliülem alates 2011. Putin ja Ivanov on sama vanad, mõlemad pärit Peterburist ja töötasid koos luurealal enne poliitikasse minemist. Aastal 1990 kui Putin oli Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktor, oli Ivanov tema asetäitja. Kaitseminister aastatel 2001-2007 ja seejärel esimene asepeaminister ja julgeolekunõukogu sekretär.

Vladimir Jakunin (USA sanktsioonid)
Putini pikaajaline sõber ja 1990ndatest Peterburi võrgustiku liige, samuti kuulub ta Datcha kooperatiivi (vt Rossija pank). Aastal 2005 määrati ta Vene Raudtee esimeheks. Jakunin nõustab Putinit regulaarselt riigifirmade küsimustes ja saadab teda tihti kodumaistel ja rahvusvahelistel visiitidel. Samuti oli Jakunin vastutav suurtes ehitusprojektides Sotši taliolümpial.

Vladimir Kožin (USA sanktsioonid)
Administratsiooni juhina aastast 2000 vastutab Kožin 60 000 töötaja eest üle sajas riigiettevõttes ja asutuses, sealhulgas Kremlis ja teistes valitsushoonetes. Lisaks on tema vastutuse all ka umbes 4000 sõidukit.

Viktor Ivanov (USA sanktsioonid)
Endine KGB ohvitser ja FSB asedirektor on Putini lähiliitlane, kes oli tema Peterburi linnapea kabineti personaliülem. Ivanov on hetkel föderaalse uimastikontrolli teenistuse ülem ja julgeolekunõukogu liige. Aastatel 2000 – 2004 pidas ta riigi administratsiooni ülema asetäitja ametit ja oli aastatel 2004 – 2008 presidendi assistent.

Sergei Narõžkin (USA ja EL-i sanktsioonid)
Riigiduuma spiiker. Vene meedia ja välisanalüütikute sõnul on ta kunagi töötanud KGB-s nagu Putingi, kuid ta ei ole seda kunagi kinnitanud.

Vladislav Surkov (USA ja EL-i sanktsioonid)
Presidendi praegune abi ja teda peetakse peaideoloogiks Putini järjestikuste valimisvõitude taga oma vastuolulise “juhitud demokraatia” strateegiaga. Ta sai tuntuks halli kardinalina, kes mõjutas eriti Putini esimest ametiaega aastatel 2000 – 2008.

Dmitri Rogozin (USA ja EL-i sanktsioonid)
Otsekohene asepeaminister ja endine Vene saadik NATO juures Brüsselis. Sanktsioonide peale kehitas ta Twitteris säutsudes õlgu “Kõik need sanktsioonid ei ole väärt kübetki liiva Krimmi pinnalt, mis Venemaale tagasi tuli.”

Sergei Glazjev (USA ja EL-i sanktsioonid)
Teda peetakse Putini ülemnõunikuks Ukraina teemal. Glazjev rääkis avalikult sõjalisest sekkumisest enne seda kui Vene väed Krimmi sisenesid.

Sergei Mironov (USA sanktsioonid)
Juhtiv paralamendiliige ja on mänginud olulist rolli Krimmi kriisis.

Dmitri Kozak (USA sanktsioonid)
Asepeaminister alates 2008 ja Putini pikaajaline liitlane. Nad töötasid koos Peterburi linnavalitsuses 1990ndatel ja hiljem järgnes Kozak oma bossile Moskvas. 2004. aastal juhtis ta Putini valimiskampaaniat. Samuti on ta olnud presidendi esindaja Põhja-Kaukaasias, mis on märk isiklikust usaldusest.

Sergei Tšemezov (USA sanktsioonid)
Rosteci kõrgtehnoloogia riigiettevõtte juht Tšemezov on tundnud Putinit alates 1980, mil nad elasid samas kortermajas Ida-Saksamaal. Samuti on ta aastaid juhtinud võimsat riigiettevõtet Rosoboronexport, mis tegeleb relvaekspordiga.

Avaliku elu tegelane

Dmitri Kisseljov
Vastuoluline riigitelevisiooni ankur, kes hiljuti sai riigi uudisteagentuuri Russia Today (RT) juhiks. Ta on tuntud oma läänevastaste ja homofoobsete triaadide ja äärmiselt vaenuliku suhtumise poolest Kiievi protestidesse.

Vaata ka USA ja Euroopa Liidu ametlikke 28. aprilli teateid, kus on välja toodud pikemad nimekirjad sanktsioneeritavatest isikutest.