Sarkozy ja Prantsusmaa käivad eri sammu
Eile tuhnisid politseinikud Pariisis L’Oréali pärija Liliane Bettencourti villas, lootes läbiotsimisel leida asitõendeid poliitikutele illegaalsete rahaannetuste tegemise kohta. Annetuste saajate hulgas on kõlanud ka president Nicolas Sarkozy nimi.
Kuid see on üks väiksemaid muresid Prantsuse presidendi jaoks, kes peaks kahe aasta pärast võitlema teise ametiaja nimel. Augusti seisuga teatas 61 protsenti prantslastest, et nad ei usalda enam oma presidenti. Mustlaste väljasaatmise aktsioon tekitas ka terava tüli Euroopa Liiduga ning isegi peaminister François Fillon ja välisminister Bernard Kouchner eelistasid presidendist veidi distantseeruda.
Eelmise nädala seisuga usaldas Sarkozyd presidendina vaid 34 protsenti prantslastest. 2007. aastal teda ametisse valides hääletas tema poolt teises voorus 53 protsenti. Parlamendis oma reforme läbi suruda pole Sarkozyl aga kuigi keeruline, sest presidendiparteina tegutsev Rahvaliikumise Liit (UMP) on seal ülekaalukas ja kuigi vasakparteide populaarsus on vahepealsetel aastatel tunduvalt kasvanud, ei pääse nad segama enne 2012. aasta valimisi.
Augustis naasis president puhkuselt lubadusega piirata tõsiselt kuritegevust ja illegaalset immigratsiooni. Mustlasi Rumeeniasse lennukiga tagasi saates suutis president oma populaarsust isegi suurendada. Paljud eksperdid kuulutasid lausa, et nüüd on alanud Sarkozy tagasitee rahva südamesse.
Külm dušš
Kuid 22. augustil tuli külm dušš: 44 protsenti prantslastest näeks tulevase presidendina pigem Rahvusvahelise Valuutafondi IMF juhti Dominique Strauss-Kahni, 31 protsenti sotside liidrit Martine Aubryd ja vaid 24 protsenti Sarkozyd.
Eile andis Sarkozy vastulöögi, teatades, et kriitikale vaatamata kavatseb ta oma reformidega edasi minna. Mustlaste väljasaatmine on Prantsusmaal väike probleem, sest riigieelarvet on vaja koomale tõmmata ja ametiühingud valmistuvad uueks jõuprooviks võitlemaks kärbete vastu. Tööpuudus on riigis kerkinud enam kui kümne protsendini, majanduskasv on kahanemas kahele protsendile ja eelarvesse hakkab tekkima 3,5 miljardi eurone auk.
Proua Sarkozy konflikt Iraani vanameelsetega
•• Prantsuse presidendi abikaasa Carla Bruni-Sarkozy sattus eelmisel nädalal konflikti Iraani vanameelsete jõududega. Kuna üks Iraani naine ootab väidetava abielurikkumise eest avalikku hukkamist, asus proua Sarkozy teda kaitsma.
•• Iraani konservatiivsele ajalehele Kayhan oli see viimaseks piisaks karikasse. Ajalehe juhtkiri kuulutas, et „Prantsuse prostituudid” sekkuvad asjadesse, mis neisse ei puutu, ja kui see „halva minevikuga” naine kaitseb surma mõistetud iraanlannat, väärib ta ka ise surma.
•• Prantsuse esileedi asja ei kommenteeri, kuid riigi välisministeerium taunis „vastuvõetamatut” avaldust ja on edastanud pahameeleavalduse Iraani võimule. Muide, ka Iraani enda välisministeerium taunis seda artiklit.
•• Kayhan on konservatiivsete vaadetega ajaleht, mille juhtkonnal on lähedased suhted Iraani kõrgeima usuliidri Ali Hameneiga.
•• Leht ähvardas mullu mõrvaga ka reformistide ridadesse kuuluvat ekspresidenti Mohammad Khatamit.
