Briti-Prantsuse suhetes on kahtlemata olnud märksa halvemaid päevi. Ühe tuntuma ütlusena kaebas Prantsusmaa eelmine riigipea Jacques Chirac, et ta ei saa usaldada inimesi, kes valmistavad nii halba toitu. Kuninganna Elizabeth II võttis revanši, võõrustades Chiraci Prantsusmaa suurimat kaotust sümboliseerivas Waterloo saalis.

Eile Londonisse jõudnud Sarkozy on oma eelkäijast Suurbritanniale hoopis vastuvõetavam. Ta imetleb avalikult Briti majandusmudelit ja soovib tugevdada Prantsusmaa rolli NATO-s.

“Tihti rõhutatakse meie erinevusi, kuid meile meeldib sama muusika, me loeme samu kirjanikke ning meil on maailmas samad vaenlased,” rääkis Sarkozy enne visiiti BBC-le antud intervjuus. “Tahaksin, et näeksite meid tulevikus ajalooliste liitlastena, kindlate sõpradena. Igaveste sõpradena.”

Sarkozy riigivisiit on täis sümboolseid Ïeste, nagu pärgade asetamine tundmatu sõduri hauale ning Charles de Gaulle’i monumendile. Tähtsaim on aga aga tänane kohtumine peaminister Gordon Browniga.

Konkreetselt väljendab Sarkozy soovi viia Prantsusmaa tagasi NATO sõjalistesse struk-tuuridesse, kust de Gaulle 1966. aastal lahkus. Selle eesmärgi saavutamiseks vajab Pariis eeskätt Washingtoni toetust, kuid tee USA-sse läheb tõenäoliselt just Londoni kaudu. Ilmselt lubab Sarkozy suurendada ka Prantsusmaa osalust NATO sõjakäigus Afganistanis.

Arvatavasti kirjutavad kaks riiki samuti alla lepingule, mille järgi hakkavad nad tegema koostööd tuumareaktorite uue põlvkonna väljaarendamisel. Ise vaid viiendiku elektrist aatomikateldes tootev Suurbritannia soovib hankida väärtuslikke kogemusi Prantsusmaalt, mille elektrist tervelt 80 protsenti tuleb tuumajaamadest.

Suhted pole pilvitud

Kohtumise õnnestumisele peaks aitama kaasa sümboolselt läbirääkimiste kohaks valitud Arsenali jalgpalliklubi Emiraatide staadion. Nii klubi mänedÏer Arsene Wenger kui ka mitmed mängijad on pärit Prantsusmaalt, näidates, mil määral on kahe riigi elu läbi põimunud.

Prantsusmaal elab umbes pool miljonit britti, kellest sajad seadsid oma kandidatuuri üles ka viimastel kohalikel valimistel. Prantslasi viibib Suurbritannias püsivalt aga 300 000 ümber.

Kõik see ei tähenda, nagu oleksid kahe maa suhted pilvitud ning nende arusaam maailmast ühesugune. Ehkki Sarkozy on oma eelkäijast palju sõbralikumalt meelestatud USA juhtrolli suhtes, ei jaga ta brittide kombel Washingtoni vaateid vabakaubandusele. EL-i sees tekitavad suurimaid erimeelsusi põllumajandustoetused, mille vähendamisest ei taha Prantsusmaa kuuldagi.

Visiiti jälgivad ajakirjanikud aga üritavad tabada, milliseks kujuneb riigijuhtide “isiklik keemia”. Sarkozy ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli vahel see näiteks puudub ning ühe seletuse kohaselt otsib Pariis just seetõttu praegu lähemaid suhteid Londoniga.

Bling-bling-president ja aktifotod

•• Võib arvata, et ajakirjandus pöörab visiidi poliitilisest tulemist märksa enam tähelepanu sellele, kuidas oskab istuda ja astuda Sarkozy uus abikaasa Carla Bruni.

•• Elavat huvi võis täheldada juba eile, kui mitu Briti kõmuväljaannet avaldas endisest modellist ja lauljatarist varem tehtud aktifotosid.

•• Brittidega seovad Brunit ka tema varasemad intiimsuhted muusikute Mick Jaggeri ja Eric Claptoniga. Pärast eelmisest naisest Ceciliast lahutamist ning Carlaga abiellumist on Sarkozy populaarsus kodumaal järsult langenud, sest paljude prantslaste silmis pöörab ta rohkem tähelepanu oma eraelule kui riigile.

•• Oma šikkide päikeseprillide, riietuse ning edeva esinemismaneeriga on Sarkozy pälvinud Prantsuse pressis hüüdnime

“bling-bling-president”.