Seagripp jõudis Norrasse
WHO laborid on kinnitanud kokku 4694 gripiviiruse H1N1 uue tüve nakkusjuhtu, kindlatel andmetel on selle tõttu surnud vähemalt 53 inimest, vahendas Reuters.
Praeguseks kokku 30 maailma riiki jõudnud viirus on geneetiliselt seagripi, linnugripi ja inimesegripi viiruste segu. Mehhikos on laborites kinnitatud 1626 haigusjuhtu, USAs 2532 ja Kanadas 284.
Eestile lähedasematest riikidest on WHO andmetel nakkus kindlasti esindatud Saksamaa (11 juhtu), Taanis (üks juhtum), Rootsis (kaks juhtumit) ja Poolas (üks juhtum). Kõige rohkem haigusjuhte on Euroopas registreeritud Hispaanias (95 juhtu) ning Suurbritannias (47 juhtu).
Kui WHO saab kindlaid andmeid, et viirus hakkab levima kogukonniti ka mujal peale Ameerika mandrite, on organisatsiooni standardi järgi tegu pandeemiaga ning selle juht Margaret Chan peab vastava teate edastama. Seni on WHO jätnud pandeemiahoiatuse ühe sammu kaugusele täispandeemiast (viies aste kuuest).
Pandeemia võib järsku hakata murdma miljoneid inimesi
Gripipandeemiatest mäletatakse põhiliselt 50–100 miljonit elu nõudnud nn Hispaania grippi, mis levis aastatel 1918–1919. Kolm muud teadaolevat gripipandeemiat – aastatel 1889, 1957 ning 1968 – olid leebemad. Siiani on tavaline gripp Ameerikas üks kümnest enim ohvreid nõudvast tõvest, kirjutas Economist.
Juhul kui uus viirus hakkab levima pandeemiliselt, kasvab oht, et tekib mutatsioon, mis võib hakata massiliselt inimelusid võtma. Seda pole juhtunud veel hingamisteede haiguse SARSiga ega linnugripiga, millest on seda viimastel aastatel kardetud.
Praegu levib maailmas tuberkuloosi-, malaaria ja aidsipandeemia, kuid gripipandeemia leviks mõlemast kiiremini – ja viiruse ohtlik muteerunud variant võiks seega üsna ruttu hakata murdma miljoneid inimesi –, kuivõrd gripp hakkab piisknakkusena inimestele palju kergemini ja rutem külge kui tuberkuloos või aids. Ka nn Hispaania gripi pandeemia (mis ei saanud nimele vaatamata üldse algust Hispaaniast, vaid USAst), algas võrdlemisi vaikselt ja sai hoo sisse alles mõne kuuga.
