Briti juhtiva viroloogi, Londoni Ülikooli professori John Oxfordi hinnangul levib uue A-gripi tüve gripp H1N1 ehk seagripp 300 korda kiiremini, kui Briti tervisekaitseamet on nõus seda möönma. Oxfordi meelest oli Suurbritannias pühapäeval 30 000 uude grippi nakatunut, kirjutas Independent.

Arvatavasti on nakkuse saanud tuhanded inimesed, kellel on ainult kõige leebemad sümptomid – või siis pole neil üldse sümptomeid –, mis omakorda tähendab seda, et uue gripi epideemia pole seni muutunud nii ohtlikuks, kui kardeti.

Oxfordi arvates on Ameerika Ühendriikides nakkuse saanud umbes 100 000 inimest (sama arvu pakuvad ka USA tervisekaitseametnikud eravestlustes), möödunud nädalal taudihirmus tuhandeid koole sulgenud Jaapanis peaks nakatunud olema 30 000 inimest. Paljudes Jaapani koolides õppetöö taas alanud, kuna tõvel ei olnud kardetud tagajärgi.

Ametlikult testitud ja kinnitatud juhtumeid, mis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) statistikas kajastub, on seevastu palju vähem – arv on ületanud 12 500, kokku on nakkus järgi levinud 42 riiki. Maailmajagudest on WHO statistika järgi puutumata jäänud ainult Aafrika. Suurbritannias on selle arvestuse järgi 122 kindlat juhtumit ja 169 juhtumit uuritakse, Jaapanis aga on ametliku statistika järgi registreeritud ainult 345 kindlat juhtumit.

"On kummaline, et Suurbritannias pole ilmnenud rohkem juhtumeid," kommenteeris USAs Baltimore'i linnas asuva John Hopkinsi ülikooli professor Andrew Pekosz uudisteagentuurile Associated Press. Pekoszi hinnangul pidanuks Suurbritannias esialgsete numbrite järgi põhjal prognoosides lahvatama "võrdlemisi suur haiguspuhang".

WHO: määratleme pandeemia ümber

Uue gripiviiruse leviku kogemus on pannud ka WHO mõtlema, kuidas gripiohtu paremini kirjeldada. WHO asejuht Keiji Fukuda ütles Bloombergile, et pandeemia eeltingimused tuleb ilmselt ümber määratleda. WHO pole välja kuulutanud pandeemiaohu kuuendat faasi ehk päris pandeemiat ennast, mis tähendaks möönmist, et gripp levib mitmel mandril ühelt inimeste kogukonnalt teisele.

Kehtivad juhised gripipandeemia kohta töötati välja, lähtudes linnugripi H5N1 ohust, selgitas Bloombergile WHO peadirektor Margaret Chan, kes oli 1997. aasta H5N1 linnugripi ja ligi tuhat elu nõudnud 2003. aasta hingamisteede haiguse SARSi puhangu ajal Hongkongi tervishoiujuht. H5N1 linnugripp nakatas 429 inimest, 61 protsenti neist suri. "See on maailma paremini ette valmistanud, kuid ühtlasi väga ära hirmutanud," kommenteeris Chan.

Tegelikult on organisatsiooni määratluse järgi pandeemia juba lahti läinud, arvab Minneapolise ülikooli nakkushaiguste uurimiskeskuse juht Michael T. Osterholm, kelle arvates peaksid tervishoiuametnikud selgitama, et praegune oht meenutab rohkem 1957. või 1968. aasta gripipandeemiat, mis nõudsid vähem kui 4 miljoni inimese elu, ja mitte niivõrd 1918. aasta nn Hispaania gripi pandeemiat, mis viis hauda 50 miljonit inimest.

"Kui nad tahavad definitsiooni muuta, lasku käia," ütles Osterholm. "Aga ärge öelge, et me pole praegu kuuendas faasis sellepärast, et seda ei taheta tunnistada."