Kui sõjaväelasel oli aeg kodumaale naasta, mõelnud ta: mida teha naisega, kes koristas, keetis, küpsetas, ehk armastaski? Mees toimis nagu kaubaga tavaks: müüs naise uuesti seksiorjaks ja sai oma rahagi tagasi.

Vaene migrantide maa

8. aprillil Moldovas esitletud rahvusvaheliste organisatsioonide raporti kohaselt on Moldova siiani inimsmugeldamise peamine lähtekoht – enamik Euroopas või mujal töötavaid sundprostituute tuleb Moldovast. Euroopa Nõukogu üle-eelmise aasta raport näitab, et 48 protsenti Kosovo seksiorje oli Moldova päritolu.

Peamised põhjused, miks nii palju inimesi välja smugeldatakse, on Moldova geograafiline asend ja vaesus – allpool vaesuspiiri elab 2001. aasta seisuga 80 protsenti elanikest. Tihti on smugeldamisohvrid pärit vägivaldsetest peredest, on juhtunud, et ema müüb lapse maha.

Naisi smugeldatakse sund-prostituutideks Balkanile või uuema trendi kohaselt Venemaale. Uue sihtkohana on tõu-suteel Türgi, Iisrael jateisedki Lähis-Ida riigid. Üha rohkem on smugeldamisohvrite seas lapsi, keda sunnitakse Venemaal prostituudina töötama.

Smugeldamise teeb lihtsamaks Moldova kontrollimatu idapiir Ukrainaga. Nimelt paikneb Ukraina ja Moldova vahel Transnistria – rahvusvahelisi reegleid eirav ja ebaseaduslikust ärist elatuv Venemaale truu mänguriik ning smugeldamise paradiis.

Moldova on migrantide maa, kuna arvestuslikult töötab kolmandik elanikkonnast välismaal, tihti ebaseaduslikult. Kui ulatuslik võiks inimsmugeldamine olla, saab aimu koju tagasi pöördunute hulgast: Moldovasse on alates 2001. aastast tagasi pöördunud 1200 inimsmugeldamise ohvrit.

Kui võtta paari lausesse Moldova ühiskondlik arvamus smugeldamisohvrite kohta, siis kõlab see umbes nii: “Ju tüdrukud ise otsisid seiklust ja kekutasid ringi. Seega on nad oma saatuses ise süüdi. Ja kuhu see kõlbab, et litsidele kulutatakse raha?”

Lääs püüab Moldova naisi aidata

•• Euroopa Julgeoleku- ja Koos-tööorganisatsioon (OSCE) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) tegelevad smu- geldamise ennetamisega niivõrd, kui see on võimalik. Riskigrupis naistele suunatud plakateid ja reklaame “Sa pole kaup!” näeb Moldovas mitmel pool.

•• Infot seaduslikest emigreerumisvõimalustest kombineeritakse teabega smugeldamisohtudest. Mööda maad sõidab värvikirev infobuss, töötab kakskeelne veebileht www.migratie.md. Linnanoortele näidati Paldiskiski tehtud filmi “Lilya 4-ever”. Töötab usaldustelefon. Suuremates linnades ongi smugeldamine vähenenud. IOM ja OSCE koolitavad politseid ja piirivalvureid inimkaubandusega võitlema.