Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma „tootja”.

Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu.

Norilski poole sõites on kaugelt näha, et linna kohal on halba ilma tõotav must front. Ligemale jõudes näeb, et Arktika muidu selgesse taevasse tõusvad mustad pilved on pärit linna tehaste korstnatest. Norilski ümbritseb kolm suurt sulatustehast.

Korstnad paiskavad oma mürgist kokteili välja 24/7 ja korstnate omanikfirma Norilski Nikkel selgitab avameelselt, et tegu on peamiselt vääveldioksiidiga ja väiksemas koguses ka raskemetallidega. Kui see suits atmosfääri jõuab, siis muutub see happevihmaks.

Norilski elanik Andrei Razdevilov jutustab: „Suviti, kui tuul suunda muudab, siis liiguvad mürgise gaasi pilved linna peale. Kõik tunnevad seda ja hingata on siis raske.”

Norilski Niklile kuuluvad kõik ümbruskonna sulatustehased ja väärtuslikke metallimaake sisaldavad kaevandused. Kõige suurem sulatustehas kannab nime „Lootus”. See ehitati 1970. aastatel ja on kõigist sealsetest tehastest kõige moodsam. Vanimad tehased ehitasid 1930. aastatel Stalini Gulagi vangilaagrite vangid.
Norilski Nikli peainsener Igor Dmitrijev oli saastetootmise asjus aus: „See tehas paiskab igal aastal õhku üheksa tonni vääveldioksiidi. Selle kogusega on valitsus ka päri.” Kõik kolm tehast paiskavad aastas õhku umbes 2 miljonit tonni vääveldioksiidi. Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%.

Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace’i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala.

Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem. Norilski arsti Svetlana Golubkova sõnul sünnib linnas väga vähe lapsi, kel mõnda terviseriket ei ole. Näiteks tohtri enda teismelisel tütrel on silmad haiged.

Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra, kuid keskkonnaspetsialistid on skeptilised.