Sild otse Euroopast Skandinaaviasse
Öresundi sild-tunnel hoogustab piirkonna arengut
Nüüd on kõik valmis! Täna avavad Rootsi kuningas ja Taani kuninganna koos kummagi maa peaministriga pidulikult ja ametlikult liikluseks Öresundi sild-tunneli, mis ühendab Skandinaavia Euroopaga.
Valestart tehti juba suvistepühal, kui ligi pool miljonit huvilist said kolme päeva jooksul sillal jalutada, jalgrattaga sõita ning üle silla poolmaratoni joosta. Tekkisid pikad järjekorrad ning suur menu. Tegemist oli ka ainsa korraga, kui sel 12 kilomeetri pikkusel sillal ja nelja kilomeetri pikkuses veealuses tunnelis lubatakse kõndida ja jalgrattaga sõita. Nende kolme päeva järel suleti sild veel viimaseks ülevaatuseks ning nüüd, täna õhtul, lastakse sillale esimene auto ning homme hommikul sõidab sinna esimene rong.
"Lähim tee Hiinasse"
Ootused, eelkõige Rootsi poole omad, on üleskruvitud. Rootsi lõunaosas tehtud arvamusuuringute järgi usub kaheksa inimest kümnest, et uus sild toob kaasa majanduse arengu, meelitab Malmö piirkonda uusi rahvusvahelisi investeeringuid ja aitab kaasa kohaliku kultuurielu rikastamsele.
Ka taanlased on optimistlikud ning ootavad märgatavalt suuremal hulgal rootslasi Kopenhaageni poodidesse, teatritesse ja muuseumidesse.
Samal ajal on taanlased ka äraootaval seisukohal, olles kergelt murelikud rootslaste suure õhina ja entusiasmi pärast. Näiteks suur Taani päevaleht Politiken lasi oma karikaturistidel olukorda üsna õelalt kajastada: silla Rootsi poolel on silt noolega Kopenhaageni suunas ja juures tekst "Euroopasse". Taani poolel on silt Malmö suunas ja juures tekst "Lähim tee Hiinasse".
Kindlasti saavad aga ka taanlased sillast suurt tulu. Kopenhaageni-Malmö piirkonna 11 ülikooli ja kõrgkooli koos 130 000 tudengiga teevad juba koostööd uue "Öresundi ülikooli" projekti raames, milles muu hulgas on loodud "Medicon Valley Academy" (viitega kõrgtehnoloogiakeskusele Silicon Valleyle Californias) ja ühise võrgu meditsiinis ja biotehnoloogias. Lisaks on Kopenhaageni ja Malmö sadamad ühinenud. Arstimitefirma Bayer ja autodetootja Daimler on oma peakorterid Stockholmist Öresundi juurde toonud.
Autoga üsna kulukas
Samas on silla ületamine ka üsna kulukas. Sõiduautoga üks kord üle silla sõitmise eest tuleb tasuda 475 Eesti krooni, veoautod peavad tasuma isegi üle kolme korra suurema summa. Kuupilet, mis õigustab end 50-kordsel silla ületamisel, maksab sõiduautodele 7030 krooni.
Ligikaudu 37 miljardit Eesti krooni maksma läinud Öresundi silda haldava Rootsi-Taani erakonsortsiumi seatud kõrged hinnad on saanud karmi kriitika osaliseks. "Sild on ehitatud vaid direktoritele", ütlevad kriitikud. Ka Rootsi valitsuse ministrid on avalikult kõrgeid piletihindu kritiseerinud, siiani aga tulemusteta.
Oluliselt odavam on silda ületada rongiga. Malmö kesklinnast sõidab rong Kopenhaageni südamesse 20 minutiga, ühe suuna pilet pilet maksab 130 krooni.
Sild on lahti 24 tundi öö- päevas. Tugev tuul võib siiski põhjustada selle, et 200-300 tundi aastas ei lubata kergetel veoautodel üle silla sõita. Ühe päeva maksimumläbilaskevõimeks on 60 000 autot, tavaliseks koormuseks arvatakse kujunevat umbes 12 000 autot päevas.
Lepituseks rootslastele ja taanlastele
Mõlemal pool Öresundi ühendust loodetakse, et ehk aitab sild lähendada taanlasi ja rootslasi, kes kuigi hästi läbi ei saa.
Kui tavalise taanlase käest küsida, mida ta rootslastest arvab, on vastus enamasti vaenulik. Samas aga rootslased arvavad taanlastest enamasti hästi.
Reeglina ütlevad taanlased kõigepealt, et rootslased valdavad taanlastest märksa kehvemini napsitamise kunsti, viha tekitavad ka Kopenhagenis tuikuvad rootslased. Taanlased peavad rootslaste nalju nõmedateks ja kuivadeks, Rootsi riiki aga kõikjale sekkuvaks kaheksajalaks. Rootsit kujutakse keelude maana, kus 8,8 miljonit inimest alandlikult, hirmunult, kibestunult vaevlevad.
Kuulus õlletootja Carlsberg kasutas seda taanlaste-rootslaste vaenu motiivi ka kinoreklaamis. Peategelaseks oli seal äärmiselt totakas rootslane, kes pidi enne, kui talle anti luba nautida imelist taani õlut, kolmele taanlasele pühalikult vanduma, et ei pissi purjuspäi nende aeda ega aja ligi nende tütardele. Eelkõige pidi ta aga lubama, et sõidab õhtul laevaga Rootsisse tagasi.
Rootslased peavad aga 5,5 miljonit taanlast toredaks ja elurõõmsaks rahvaks. Paljud rootslased nimetavad Kopenhaagenit Põhjamaade Veneetsiaks ja see on ka rootslaste lemmiksihtkoht. "Öresundi ühendusega sajavad nad nüüd nagu oravad siia sisse," rääkis üleeile ühe Kopenhaageni raadiojaama reporter.
dpa/EPL
