SLÕL: Stockholmi maaliröövlid küsivad suurt lunaraha
Nahaalne kunstivargus Stockholmi galeriis aastavahetuse eel 22. detsembril tõstatas taas vaidluse vanade meistrite maailmakuulsate tööde kaitsmisest tingimustes, kus mitmed riigigaleriid on alarahastatud ega suuda oma maale kindlustada.
Rootsi kriminaalpolitsei juhtivametnik Leif Jennekvist väitis esmaspäeval, et on ühenduses olnud nn. vahendajaga, kes on varastatud tööde - Rembrandti “Autoportree” ja prantsuse impressionisti Renoir`i “Noore pariisitari” ja “Vestluse” eest esitanud suure lunarahanõude. Kolme maali koguväärtuseks hinnatakse Eesti rahas umbes 500 miljonit krooni, lunaraha suuruseks arvatakse umbes viiendik nimetatud summast.
Stockholmi politsei sai 30. detsembril varastelt kirja, milles olid maalide fotod. Maalid olid pildistatud koos värskete ajalehtedega. Jennekvisti sõnul võis fotode põhjal teha järelduse, et maalid on vigastamata.
Vargus võis olla maffia tellimus
Et kõik varastatud tööd on maailmakuulsad, siis spetsialistide arvates pole lootustki neid avalikul kunstiturul või oksjonil müüa, seega oli vargus absurdne kuritegu.
Kunstikindlustusgrupi Hiscox spetsialisti Robert Dietrichi sõnul võis maalide vargus olla maffia tellimustöö ja varastatud maale loodetakse kasutada maffia maksevahendina. Tema arvates pole olemas kindlat isikut, kes tellinuks varguse selleks, et ise omas kodus segamatult pilte nautida. Dietrichi sõnul on hinnalised kunstiteosed sageli vaid maksevahend maffia käes.
Maalid olid kindlustamata
Kunstispetsialistide arvates on Euroopa galeriidest varastamine lunaraha saamise eesmärgil üsnagi jabur ettevõtmine, sest ei arvestata riigi halduses olevate muuseumide majandustegevuse eripära. Stockholmi rahvusmuuseumist varastatud kolm maali olid kindlustamata, sest muuseum ei suuda tohutuid kindlustussummasid maksta. Kokku on rahvusmuuseumis hoiul üle 15 000 maali ja skulptuuri. Olnuks maalid kindlustatud, muutunuks nad varguse korral automaatselt kindlustuskompanii omandiks, ja ka siis ei tasu lunarahanõuet galeriile esitada. Lunaraha saaks siis küsida vaid kindlustusfirmalt, kuid selle töötajad on teadagi väga head tingijad.
Politsei juhtivinspektori Jennekvisti sõnul Stockholmi õhtulehele Expressen ei kavatse politsei maksta ühtegi krooni lunaraha ega kauple kurjategijatega. Tosten Gunnarsson Stockholmi rahvusmuuseumist ütles aga otse: “Meil pole raha, et mingit summat maksta.” Vargad võivad ometigi hellitada lootust, et Rootsi riik kui rahvusmuuseumi omanik oskab hinnata varastatud maale kui rahvuslikku kunstiväärtust ja korraldab vaikselt lunaraha tasumise, et maalid kahjustamata kätte saada.
Vargad kõnelesid rootsi keelt aktsendiga
Jõulueelne vargus ei põhjustanud rootslaste seas mingit erilist pahameeletormi, pigem imestati selle üle, kui sujuvalt oli vargus korraldatud.
Kolm maskides relvastatud meest, kes kõnelesid rootsi keelt aktsendiga, sisenesid rahvusmuuseumi 22. detsembri õhtul mõni minut enne selle sulgemist. Üks neist pidas automaadiga ähvardades alumisel korrusel kinni kõiki muuseumi turvamehi, samal ajal võtsid kaks kaaslast seinalt maha kolm maali. Muuseumi taga ootas vargaid mootorpaat, millega kohe ka minekut tehti. Kurjategijad ei unustanud tänavale heitmast naelu täis võrke, takistamaks politseiautode kiiret liikumist, ning panid plahvatama kaks pommi lähedalseisnud sõidukites, et politsei eksiteele viia. Et varguses ei saanud keegi kannatada, siis on Rootsi rahva meelepaha suunatud varaste asemel hoopis rahvusmuuseumi juhtkonnale.
Endine Rootsi politseiülem, kunstivarguste avastamisele spetsialiseerunud eradetektiiv Tommy Lindström ütles Rootsi uudisteagentuurile TT vahetult pärast maaliröövi, et tema arvates tulid vargad välismaalt. Võimalik, et Balti riikidest, lisas ta.
1994. aastal viis norra varas Oslo rahvusgaleriist Edvard Munchi kuulsa õlimaali “Karje” ja nõudis samuti maali tagastamise eest miljonitesse ulatunud lunaraha. Norra võimud ei nõustunud lunaraha maksma. Hiljem maal leiti ja varas sai pikaajalise vanglakaristuse.
Märt Hiietamm
