Sõda Gruusias: tõde või mitte, aga läänes kaheldakse tõesti
„Kahjuks on hakanud levima arvamus, et Gruusia oli neis sündmustes määravaks pooleks,” tõdes kaitseminister Jaak Aaviksoo sel nädalal. Nii jah, ja mitte just viimasel ajal.
Sel nädalal esitas Venemaa Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö-organisatsiooni (OSCE) alalisele nõukogule Viinis soovi uurida selle organisatsiooni sõjaliste vaatlejate raporteid Tshinvalist 7.–8. augustil, mil Lõuna-Osseetia pealinn oli Gruusia tule all.
Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Moskva „vägagi huvitatud tõe teadasaamisest selle kohta, mida OSCE vaatlejad ütlevad, mida nad raporteerisid ja kellele need raportid esitati.” „Me ei püüa kedagi milleski süüdistada. Kuid arvestades jätkuvaid lekkeid meediasse sel teemal, oleme selle küsimuse tõstatanud,” ütles Lavrov.
Tõepoolest on ilmunud viiteid OSCE vaatlejate raportitele, millest võib järeldada teistsugust sündmuste kulgemist neil augustipäevil, eelkõige 7. augusti õhtul, nagu seda on väitnud Gruusia võimud. Kolm OSCE vaatlejat – Soome major, Valgevene kapten ja Poola tsiviilisik – olid tol ajal ainsad erapooletud sõjalised vaatlejad seal lahinguväljal.
Nende raporteid ei ole avaldatud, kuid Venemaa soov neid saada on veidi kummaline. On ju Venemaa OSCE liige ja selle praeguse eesistujamaa Soome välisminister Alexander Stubb on kinnitanud, et Venemaaga on jagatud igapäevaseid raporteid kohapealt.
„Pole minu asi otsustada, kes sõda alustas,” ütles Stubb kolmapäeval Moskvas, päev pärast kohtumist Lavroviga. „OSCE pole luureorganisatsioon. Meie vahendid on väga piiratud, võrreldes ülejäänud maailma luureteenistustega – kaheksa relvastamata sõjalist vaatlejat.”
Mõistagi ei saa olla avalik kõik see, mida luureteenistused teavad või ei tea. Kuid aeg-ajalt – ja täiesti võimalik, et nende endi huvides – nad ju üht-teist avalikkusele lekkida lasevad. Ehk nagu kirjutas hiljuti ajaleht New York Times: lääne luureteenistused ei ole suutnud kinnitada Thbilisi väiteid, et Gruusia alustas rünnakut seetõttu, et Vene invasioon oli juba käimas.
See on diplomaatiliselt öeldud. Times ise nii delikaatselt asjale lähenema ei jäänud, ilmutades eelmisel nädalal pika artikli, milles jutustatakse ümber nende kolme vaatleja raportid, mis puudutavad sõja algusööd. Lühidalt öeldes on järeldus, et Gruusia väed ründasid Tshinvalit valimatu kahuri- ja raketitulega, seades ohtu tsiviilelanikud, Vene rahuvalvajad ja relvastamata vaatlejad, ning et ei saa kinnitada Gruusia külade ränka pommitamist 7. augusti õhtul, mida on esitatud Gruusia rünnaku olulise õigustusena.
Tulipunkti sattunud kolme OSCE vaatleja raporteid on kahel korral, augustis ja oktoobris, tutvustatud kahel konfidentsiaalsel briifingul diplomaatidele Thbilisis. Ülevaated seal kuuldust andsid New York Timesile mõlemal üritusel kohal olnud inimesed. Detaile kinnistasid seejärel kolm lääne ja üks Vene diplomaat. Ajaleht andis kogutud materjali kirjalikult ülevaatamiseks ka OSCE esindusele Thbilisis, kes neid ei vaidlustanud. Küll aga keeldus OSCE ajalehe palvest intervjueerida vaatlejaid ja nende juhti, Briti eruohvitseri Stephen Youngi.
Kinniste uste taga
Young oli see, kes korraldas eelmisel kuul teise infotunni. Kohal olnud isiku sõnul jäi Young kindlaks vaatlejate hinnangule, et Gruusia külasid ei pommitatud 7. augusti õhtul ulatuslikult. „Kui oleks olnud tugev pommitamine neil aladel, kus see Gruusia väitel toimus, siis oleksid meie inimesed seda kuulnud. Aga nad ei kuulnud,” olevat Young tõdenud. „Nad kuulsid vaid aeg-ajalt toimunud väikekäsirelvade tulistamist.”
Augustis – pärast seda, kui Gruusia välisminister Eka Tkešelašvili oli kinnitanud diplomaatidele Thbilisis, et Gruusia rünnak oli kaalutletud ja valikuline – teavitas diplomaate teinegi sealne OSCE esindaja, Briti eruohvitser Ryan Grist. Ta on öelnud, et oli tol pommitamisööl kontaktis kõigi osapooltega. „Mulle oli selge, et rünnak oli täiesti valimatu ja ebaproportsionaalne vastus igasugusele provokatsioonile, kui seda üldse oli. Rünnak oli minu meelest selgelt valimatu rünnak linnale kui sellisele.” Grist andis diplomaatidele ülevaate vaatlejate raportitest ja lisas oma hinnangu. Peagi pärast seda astus ta selgusetutel asjaoludel ametist tagasi, kirjutab New York Times.
Valimatu ja ebaproportsionaalne rünnak linnale võib olla sõjakuritegu.
Gruusia valitsustegelased on väidetavad OSCE vaatlejate raportid sündmuste kulgemise kohta tagasi lükanud ja soovitanud läänel nendega mitte arvestada, vähemalt mitte võtta puhta kullana. „Ma ei tea, mis info see on ja kuidas on seda kinnitatud,” ütles asevälisminister Giga Bokeria eelmisel nädalal New York Timesile. „Gruusia kontrolli all olnud külade kestvast ründamisest ja Vene sõjajõudude koondamisest on nii palju tõendeid, et üldist pilti sündmustest see ei muuda. Kes neid plahvatusi luges? Kõlab pentsikult.”
Mitte just üllatuslikult viitas integratsiooniminister Temuri Jakobašvili laimu levitajale. „Venemaa on välja käinud suure raha pidamaks infosõda Gruusia vastu ja kasutades KGB arsenali – väljapressimisi, pistiseid, värbamist ja infoga manipuleerimist. Sellise tegutsemise tulemused jõuavad ajakirjandusse,” ütles ta Interfaxi teatel.
Sõja puhkemisest saadik on Gruusia valitsus kutsunud üles erapooletule uurimisele, öeldes, et see paljastaks Vene vägede koondamise ja rünnakud Gruusia küladele. „Asjad ei alanud 7. augustil ja see on selge igaühele, kes teemaga kursis,” kordas sel nädalal asevälisminister Bokeria. „Loodame, et komisjon uurib neid asju ja kindlasti loodame ka, et Venemaa sunnitakse olema komisjonile avatud, nagu meie selleks valmis oleme.” Ilmselt viitas ta Euroopa Liidu uurimisrühmale, mille juhiks valisid euroliidu välisministrid esmaspäeval hoopis liiduvälise ·veitsi diplomaadi Heidi Tagliavini.