Kolm nädalat Jugoslaavia pommitamist on liitlastele maksma läinud vähemalt 600 miljonit dollarit. Pentagoni arvutuste järgi maksab üks kuu sõjapidamist keskmiselt miljard dollarit.

Kongressi eelarvekomisjoni väitel on lisaeelarve koostatud teadmisega, et selle aja jooksul maavägesid Balkanile ei saadeta. Maavägede ülalpidamine sõjapiirkonnas tooks kuus vähemalt 200 miljoni dollari suuruse lisakulu. Samuti pole lisaeelarves kajastatud põgenike toetuseks mõeldud raha.

Kongresmenide poolehoiu saavutamiseks kohtus USA välisminister Madeleine Albright mõlema partei esindajatega, rääkides Ühendriikide rollist Jugoslaavia konfliktis. "Kui kunagi kusagil on olnud hädaolukord, siis oli see Kosovos," selgitas välisminister USA sekkumist. "Me pole üksi. Ka meie liitlased Euroopas ja mujalgi toetavad hättasattunuid. Meie peame andma lihtsalt oma osa," lisas ta.

Ilmselt enamus Kongressi liikmetest toetab raha eraldamist sõja võitmiseks. Samas on aga suur hulk vabariiklasi, kes pole rahul, et piiritaguste militaaraktsioonide rahastamise pärast tuleb kodus püksirihma pingutada. "Suurendades ühe käega kulutusi Balkani regioonis, tõmbame teise käega vahendeid välja valdkondadest, mille eest oleme rohkem vastutavad," muretses vabariiklasest kongresmen Bill Young.

Clintoni administratsioon kavatseb Jugoslaavia sõja kulutused maksta föderaal- eelarve ülejäägist. Selle arvelt tahetakse maksta ka sõjapõgenikele mõeldud toetused. Mitmed Esindajatekoja ja Senati liikmed on juba ilmutanud leiget suhtumist ideesse kasutada föderaal- eelarve ülejääki militaarambitsioonide rahuldamiseks.

Kuigi vabariiklased on valdavalt lisaeelarveprojekti kritiseerinud, leidub nende seas rühmake, kelle sõnul peaks lisaeelarve maht olema vähemalt 16–18 miljonit dollarit ning raha kasutamine ei peaks piirduma Kosovo kampaaniaga, vaid eesmärgiks tuleb püstitada USA üldise sõjalise üleoleku suurendamine.