Talibani reintegratsiooni protsess, nagu seda kenasti nimetada võib, kujunes keskseks ideeks Londonis toimunud Afganistani-teemalisel konverentsil, kus pandi paika ka ebakindel ajakava võimu Kabuli valitsuse kätte minekuks ja välisvägede lahkumiseks. Konverentsi lõppdokumendis räägitakse viieaastasest perioodist, mille jooksul läheb julgeolekukontroll riigis üle Afganistani jõududele, kuigi president Hamid Karzai seletas selsamal konverentsil, et see võib võtta 15 aastat.

Juba enne konverentsi tunnistas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et eesmärk on moodustada fond reintegratsiooni rahastamiseks, et ärgitada valitsusvastaseid relvi maha panema. Ei Rasmussen ega teised lääneriikide kõrged esindajad taha seda nimetada Talibani väljaostmiseks, veel vähem püüdeks toppida mässuliste relvatorud dollaritega kinni. „Ma ütleksin seda teisiti. Me vajame rahalisi vahendeid, pakkumaks inimestele paremaid alternatiive viljakaks tööks, selle asemel et Talibani eest võidelda. Nimetagem seda Afganistani rahva majanduslike võimaluste edendamiseks, töökohtade loomiseks.”

140 miljonit dollarit

Konverentsil osalenud riigid lubasidki BBC teatel kohe fondi panna 140 miljonit dollarit, kuid kogusumma „töökohtade loomiseks” on kavandatud mitu korda suuremaks. „Ma ei ole nõus, et reintegratsiooni fond on loodud lihtsalt nende mässuliste üleostmiseks, kellele praegu makstakse kümme kuni 30 dollarit päevas mässuliste poolel võitlemiseks. See fond aitab kindlustada tööhõive, infrastruktuuri tõsiseks poliitiliseks kaasamiseks,” seletas Briti välisminister David Miliband.

„Me jätkame sõjalist aktsiooni, läheme väga agressiivselt Talibani vastu, kuid samal ajal anname võimaluse neile Talibanis, kes valivad võitlemise asemel ühiskonda naasmise,” kõlas USA välisministri Hillary Clintoni kokkuvõte tegevuskavast.

Nagu konverentsipäeval selgus, on kontakte Talibani juhtidega juba olnud. Anonüümsele ÜRO ametnikule viidates teatas Reuters, et ÜRO eriesindaja Afganistanis Kai Eide kohtus 8. jaanuaril Dubais Talibani kõrgema sõjalise juhtkonna liikmetega. „Nemad soovisid kohtumist, et rääkida läbirääkimistest. Nad tahavad kaitset, et saaksid avalikkuse ette ilmuda,” tsiteeris Reuters ametnikku.

BBC-ga rääkides eitas Eide kategooriliselt, et 8. jaanuaril mingid läbirääkimised toimusid, öeldes, et ta oli küll Dubais, kuid vaid lühidalt, vahepeatusel teel Kabuli. Küsimusele, kas juttu võidi ajada mõnel teisel kuu-päeval, vastas Eide, et ta ei kommenteeri selliseid väiteid, olgu need tõesed või valed.

Pole erilist kahtlust, et kontakte on olnud ja tuleb veel. Ka president Karzai astub selliseid samme, kuigi Talibani esindajad on korduvalt öelnud, et pole temaga kõnelemisest huvitatud. Londonis käis Karzai välja idee korraldada Kabulis rahunõupidamine, kuhu ta kutsus Talibani esindajaid ja palus vahendajaks Saudi Araabia kuninga. Lääneriikide visioonis käib jutt siiski nende Talibani tegelastega läbi-rääkimisest, kes ütlevad selgelt lahti sidemetest al-Qaidaga.

Paet: Eesti panustab fondi

•• Välisminister Urmas Paeti sõnul kavatseb ka Eesti panustada Afganistani integratsiooni fondi. „Afganistani lähiaja üles-anne on alustada ühiskonnasisest leppimisprotsessi. President Karzai sõnul on selles oodatud osalema kõik, kes austavad Afganistani põhiseadust ja pole seotud terroriorganisatsioonidega,” ütles välisminister.

•• Paeti sõnul on julgeolekuvastutuse üleandmine oluline samm. „Samuti tuleb saavutada kokkulepped, kui ulatuslikke Afganistani julgeolekujõude on rahvusvaheline kogukond võimeline toetama,” lisas ta Londonis.

•• „Eesti põhimõte on, et oleme Afganistanis kohal nii kaua kui vaja, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik.”