Sõjakuritegudes süüdistatav Radovan Karadžic vahistati

 (1)

Bosnia serblaste sõjaaegse liidri jälile olevat jõutud ühe välisriigi luure vihje peale.

Ligi 12 aastat taga otsitud Radovan Karažic tegeles vähemasti viimasel ajal alternatiivse meditsiiniga ühes erakliinikus Belgradis, kus ta ka elas, olles kasvatanud endale pika valge habeme ja juuksed, kandes prille ja kasutades valedokumente nimega Dragan Dabic.

Serbia võimude teatel vahistati Karadžic esmaspäeva õhtul, pärast nädalaid kestnud salajast jälgimist. Kuid Karadžici advokaat väitis, et mees peeti kinni juba läinud reedel bussis sõitmise ajal ning senini on ta vaikinud.

“Ta käis vabalt ringi, ilmudes isegi avalikesse kohtadesse. Talle korterit üürinud inimesed ei teadnud tema tegelikku identiteeti,” ütles eile sõjakuritegude prokurör Vladimir Vukcevic. “Ta kuulati öösel üle, tema isik tuvastati ja talle esitati süüdistus. Ta kaitseb end peamiselt vaikimisega.”

Vukcevic ei jaganud üksikasju Karadžici kinnipidamise kohta, kuna see võivat mõjutada teiste sõjakuritegudes süüdistatavate kättesaamist. Eelkõige on jutt Karadžici kõrval tegutsenud Bosnia serblaste väejuhist Ratko Mladicist, kes on samuti redus eelmise kümnendi keskpaigast saadik.

Läks peitu 11 aasta eest

Viimati nähti Karadžicit avalikkuse ees 1996. aastal Bosnia idaosas ning arvati, et ta varjab end kas serblaste asualadel Bosnias või Montenegros.

Samal teemal:

Ka Serbia oli siiski tõenäoline pelgupaik ning suure tõenäosusega oli tal toetajaid Serbia jõuametkondade juhtkonnas, kes võisid tema vahistamist takistada või teda vajaduse korral hoiatada.

Serbia kohus on juba otsustanud, et ta antakse üle ÜRO sõjakuritegude tribunalile Haagis, kuigi Karadžici advokaat kaebas otsuse edasi, mistõttu on võimalik mõnepäevane viivitus. Esimesed süüdistused esitati Karadžicile juba 1995. aastal, mil ta need tagasi lükkas, tunnustamata ka ÜRO tribunali volitusi.

Karadžicit süüdistatakse genotsiidis, sõjakuritegudes, inimsusvastastes ja muudes kuritegudes, mille hulgas on 12 000 inimese hukkumine Sarajevo pommitamises, ligi 8000 meessoost Bosnia muslimi tapmise organiseerimine Srebrenicas, kohalike muslimi ja horvaadi poliitikute ja intellektuaalide tapmiskäsu andmine, tsiviilisikute küüditamine ning kodude, ärihoonete ja pühapaikade purustamine.

Serbia valitsus otsustas anda Karadžici välja Jugoslaavia sõjakuritegusid uurivale rahvusvahelisele Haagi tribunalile. Vangistatud Karadžic keeldus esialgu söögist ja ülekuulajatele vastas tõrksalt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare