Sõjaroimades süüdistatav Karadžić kujuneb kohtule kõvaks pähkliks
Kohtus ennast ise kaitsev Karadžić nentis, et talle pole antud piisavalt aega oma kaitsekõne koostamiseks, vahendas Bloomberg.
Kohus otsustas täna istungi alustamist ühe päeva võrra edasi lükata, nõudes samas Karadžići ilmumist kohtu ette. Karadžić tahab aga saada veel üheksa kuud lisaaega, et oma kaitsekõnet ette valmistada.
Rahvusvaheline tribunal on sõjakuritegudes süüdistatavale Karadžićile esitanud kokku üksteist süüdistust, sealhulgas peetakse teda vastutavaks nii Sarajevo pommitamise kui 1995. aasta Srebrenica genotsiidi korraldamises Bosnia kodusõja ajal, vahendas Reuters.
"Süüdistus kinnitab, et Karadžić sooritas kõik need kuriteod koos ühe kriminaalse grupeeringu liikmetega, et ajada Bosnia moslemeid ja Bosnia horvaate järjepidevalt minema territooriumidelt, mida peeti niinimetatud Serbia vabariigi osaks," teatas tribunal ametlikus avalduses.
Karadžić ei tunnista end süüdi
Lõuna-Korea päritolu peakohtunik O-Gon Kwoni eesistumisel peetava protsessi algust on aga kaks korda edasi lükatud, vahendas BBC. Juulis otsustas kohus mitte rahuldada Karadžići taotlust, kes tahtis protsessi lõpetamist, kuna endine USA rahuvahendaja Richard Holbrooke olevat talle 1996. aastal pakkunud immuniteeti avalikust tegevusest loobumise korral. Holbrooke on taolisi väiteid eitanud.
Karadžić on kinnitanud valmisolekust teha kohtuga koostööd, et sel viisil tõestada oma süütust. Hoopis teist meelt on sõjas tapetute lähedased, kes on saabunud Hollandisse, et jälgida protsessi kulgemist.
"Kui sa räägid naisega, kes ütleb, et tema pere 21 liiget on tapetud ja mõnede kohta pole tal isegi aimu, kuhu need võivad olla maetud, siis võib kergesti mõista selle protsessi tähtsust," ütles peaprokurör Serge Brammertz.
Karadžić võib veeta terve elu trellide taga
Vahepeal kolmteist aastat redutanud Karadžić nabiti kinni 21. juulil 2008 Belgradis. Analüütikute arvates võib tema üle peetav protsess kulgeda kuni 2012. aastani. Süüdimõistmise korral ootab Karadžićit eluaegne vangistus.
Lisaks Karadžićile hoitakse tribunali otsusega Scheveningenis kinni veel 35 kahtlusalust. 1993. aastal moodustatud tribunali otsusega on trellide taha saadetud 60 sõjakurjategijat. Rootsi kohus otsustas aga just vabastada üheteistkümneks aastaks vangi mõistetud Bosnia serblaste liidri Biljana Plavšići.
Haagi kohus alustas 2002. aastal protsessi endise Jugoslaavia presidendi Slobodan Miloševići üle, kes jõudis aga enne kohtuotsuse langetamist 2006. aastal surra. Hetkel pole veel tabatud sõjakuritegudes kahtlustatavat Serbia kindralit Ratko Mladićit ja Horvaatia serblaste liidrit Goran Hadžićit.
