Sõjast toibuvas Gruusias algavad NATO õppused ärritavad Moskvat

Tuhatkond sõdurit enam kui tosinast partnerriigist harjutavad kriisile reageerimist.

Homme alustab NATO Gruusias sõjalisi harjutusi, ilmutades solidaarsust suure naabri külje all ägava väikeriigiga ja näidates muskleid üheksa kuud pärast seal kandis olnud sõda – sõltuvalt sellest, kas vaadata toimuvat Gruusia või Venemaa pilguga.

Kuni juuni alguseni kestvate õppuste eesmärk on harjutada tehnilistel või looduslikel põhjustel tekkinud kriisile reageerimist ning lihvida NATO ja selle partnerlusprogrammidega liitunud riikide koostööd sellises olukorras. Seepärast osalevad ka näiteks sellised riigid nagu Armeenia ja Aserbaidžaan ning Araabia Ühendemiraadid. Eesti õppustest osa ei võta ja mõned riigid – näiteks Kasahstan, Moldova ja Serbia – loobusid kaasa löömast viimasel hetkel.

Otsuse põhjustas oletatavasti Venemaa äge vastuseis õppustele, mille peakorter asub endises Vene õhujõudude baasis Vazianis Thbilisist idas, umbes 70 kilomeetrit lähimatest Vene vägedest Lõuna-Osseetias. Thbilisis, aga ka mujal seostatakse õppusi NATO püsiva toetusega Gruusiale, isegi kui liikmesus on tulevikku lükkunud. Moskvas peetakse toimuvat aga valeks ja ohtlikuks jõudemonstratsiooniks.

Moskva möirgab

„NATO kavatsus korraldada Gruusias õppused on avalik provokatsioon. Õppusi ei tohi korraldada seal, kus on peetud sõ­da,” ütles president Dmitri Medvedev eelmisel nädalal, mil Vene piirivalve asus vastavalt separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võimudega sõlmitud lepingule valvama nende piiri Gruusiaga.

See oli veel üks olukorda pingestav samm ja lääneriikide üldisel hinnangul ka augustisõja lõpetanud vaherahu rikkumine. Teisalt valas Moskva poolt vaadates õli tulle kahe NATO-sse läkitatud Vene diplomaadi väljasaatmine eelmisel nädalal seoses Herman Simmi spio­naa­žilooga. Miks just nüüd, paar kuud pärast Simmi süüdimõistmist, küsivad Vene kommentaatorid. Ja peaaegu samal ajal kui mulluse Gruusia sõja aegu katkenud NATO– Vene koostöö ametlikult nõukogu tasemel taastati.

Sel nädalal peaks tulema Venemaa vastureaktsioon ehk samuti mõne diplomaadi väljasaatmine. NATO-l on Moskvas suhteliselt väike esindus, pigem infokeskus, nii et välja võidakse saata mõne NATO liikmesriigi diplomaat, oletas üks ajalehega Moscow Times vestelnud lääne diplomaat. „Nad peavad kellegi välja saatma ja huvitav on vaadata, mis riik löögi saab,” ütles ta.

Opositsioon jätkab protesti

•• Mõnigi vaatleja on näinud

NATO kindlameelses otsuses õppused siiski korraldada toetus­avaldust president Mihheil Saakašvilile, kelle tagasiastumist on peamiselt Thbilisis meeleavaldustel nõutud juba ligi kuu aega.

•• Eile blokeerisid meeleavaldajad riigitelevisiooni sissepääsud, jättes vabaks vaid ühe, milleni jõudmiseks pidid teletöötajad läbima nn häbi koridori ehk minema läbi meeleavaldajate ridade vahelt.

•• Täna kavandavat opositsio­näärid Thbilisi peamiste sisse­pääsude ehk kolme suurema maantee sulgemist pärastlõunal neljast viieni. Reedel aga tõkestatakse liiklust mitmes kohas peamisel ida-läänesuunalisel maanteel. Siis esitatakse presidendile 72-tunnine ultimaatum alustada opositsiooniga läbirääkimisi tagasiastumise üle.

•• Saakašvili on jäänud kindlaks 10. aprillil öeldule, et ta ei lahku ametist, küll on aga valmis opositsiooniga läbirääkimisi pidama. Opositsiooni esindajad on aga valmis läbi rääkima vaid presidendi ametist lahkumise üle.