Soome loomakasvatajate hoolimatus peletab tarbijaid

Põhjanaabrite seas on tõusnud taas teravama tähelepanu alla loomade õigused ja inimeste tarbimisotsuseid juhivad üha enam eetilised tõekspidamised.

Soome televisioonis näidati hiljuti šokeerivat videot karusloomakasvandustes peetavate loomade halbadest elamistingimustest. Loomakaitseaktivistid olid käinud salaja filmimas 30 farmis.

Tegemist oli tõsise vastuväitega karusnahatööstuse kinnitusele, et Soomes toodetakse karusnahka vastutustundlikult. Telesaate paljastused tekitasid elava diskussiooni karusnahatootmise eetilisuse üle. „Loomade kasvatamine väikestes puurides ei ole eetiliselt jätkusuutlik,” tõdes näiteks Rohelise Erakonna juht ja tööminister Anni Sinnemäki.

Palju kõlapinda on leidnud hääled, mis nõuavad Soomes sarnaselt mitme teise Euroopa maaga karusnahatööstuse likvideerimist. Loomasõbrad soovivad ka, et põllumajandusminister Sirkka-Liisa Anttila astuks tagasi. Anttila ei näe aga põhjust võtta kogu vastutus enda peale ja nimetab filmitud kasvandusi pigem erandlikeks. Pealegi võib tema arvates Soomes tootmise lõpetamine põhjustada selle siirdumise näiteks Hiinasse, kus karusloomade elamistingimused oleksid tõesti kehvad.

Maakonnaleht Kaleva astus samuti karusnahkade kaitseks välja, nimetades kasukaid osaks põhjamaisest elulaadist. Ühtlasi rõhutas väljaanne, et tootmis­ala annab otseselt või kaudselt tööd tervelt 22 000 soomlasele ja karusnahatööstuse eksporditulud ulatuvad 200 miljoni euroni aastas.

Ajaleht Helsingin Sanomat küsis aga Soome moe- ja naisteajakirjade peatoimetajatelt, kas nende väljaannetes esitletakse päris- või tehiskarunahka. Enamik toimetajaid väitis, et nende ajakirjal on kindel ehtsate karusnahkade vastane seisukoht ja fotodele pääsevad ainult tehistooted.

Helsingin Sanomat kirjutas ka, et loomakaitsjate nõudmisi on viimastel aastatel hakatud kuulda võtma palju rohkem kui veel 1990. aastatel. Üheks põhjuseks nimetati asjaolu, et loomade kannatuste jäädvustamine videole on väga hea meediastrateegia. Varasem karusnahafarmide ründamine ja loomade puurist vabaks päästmine mõjus laiemale elanikkonnale ehk liigagi radikaalselt.

Algab eetilise tarbimise ajajärk?

•• Mullu sügisel tõid Soome loomaõiguslased avalikkuse ette pilte sigalate halvast seisukorrast ja nende asukate piinadest. Reaktsiooniks õõvastavatele kaadritele puudus nii mõnegi soomlase jõululaualt traditsiooniline seasink.

•• Seetõttu on Soomes võetud huviga vastu uudis, et Euroopa Liit hakkab kavandama uut toiduainete tootemärki, mis peaks andma tarbijatele informatsiooni lihalooma elamistingimuste kohta. Uus märgis aitaks ostjail lihalettide kirjus tootevalikus otsust teha.

•• Tarbijauurijad väidavadki, et vastutustundlikust tarbimisest kujuneb järgmiste aastate megatrend. Kui 1990. aastatel järgnes Soomes suurele lama’le infotehnoloogia ja -ühiskonna hüppeline areng, siis nüüd ennustavad trendianalüütikud eetilise tarbimise ajajärgu saabumist. Uuringute järgi usub 62 protsenti soomlasi, et suudab oma tarbimiskäitumisega ühiskondlikke protsesse mõjutada.