Põhjanaabrite juures juba väga suureks looduskatastroofiks hinnatava lekke tõsidust näitab kasvõi see, et keskkonnametnikud pidid pärast kaevandusest lõuna poole jäävatest looduslikest veekogudest võetud proove selle nädala alguses tunnistama, et need „näitavad metallide kontsentratsiooni, mis on seal elavatele eluvormidele ohtlikud”. Proovidest leiti väga suurtes kogustes alumiiniumi, kaadmiumi, niklit, uraani ja tsinki.

Kaevandust pidava Talvivaara Oy teatel suudeti lekkele piir panna alles pärast spetsiaalse täiendava tammi rajamist. „Enne tammi valmimist tuli settebasseinidest vett välja lasta 8.–11. novembrini,” möönis ettevõte reostuse jõudmist loodusesse ka enda ametlikus teates.

Tõsine õnnetus

Soome Greenpeace hindas, et tegemist võib olla riigi ajaloo kõige tõsisema tööstusõnnetusega. „Lekke kõrghetkel võis loodusesse sattuda igas tunnis kuni 5000–6000 kuupmeetrit saastunud vett,” märkisid põhjanaabrite loodusaktivistid.

Suur kogus reostust võib mööda looduslikke vee kulgemise ahelaid liikudes veel väga palju kahju põhjustada: jõuda Venemaa Laadoga järve ja Neeva jõe kaudu ka Soome lahte.

Õnnetuse täpsem ulatus pole siiski veel selge, sest Soome keskkonnateenistuse algatatud lekke põhjuseid ja järelmeid kokkuvõttev uurimine on alles algusjärgus.

Suure ulatusega õnnetus aktiveeris ka rahva. Kolmapäeval toimus Helsingis ligi tuhande osavõtjaga protestimarss, kus nõuti Talvivaara kaevanduse sulgemist. YLE teatel marssisid protestijad parlamendihoone juurest keskkonnaministeeriumi ette, kus minister Ville Niinistöle anti üle vastavasisuline, rohkem kui 17 000 allkirjaga petitsioon. „Kui ma poleks minister, oleksin teiega ühinenud,” märkis keskkonna eest vastutav Niinistö protestijatega kohtudes.