Politsei kogeb võimetust rahapesu ees, kuna kurjategijatele kuuluva raha eest soetatud vara ei või Soomes konfiskeerida.
Politseil on teada mitmeid hiljutisi juhtumeid, kus kahtlusalune tegeleb rahapesuga oma nime all. Tehingud legaliseeritakse läbi äriliste- või kinnisvaratehingute.
Kauppalehti andmetel ulatub välismaiste rahapesutehingute summa miljonitesse eurodesse. Uurimise huvides aga politsei ei ole valmis asjast palju rääkima. “Oleme võimetud täitma ka venelaste ametlikku abipalvet, kui esimene kuritegu on tehtud Venemaal ja sellest hangitud ebaseaduslik raha pestakse enda nime all Soomes. Näited on hiljutised. Meil on olnud juhused, kus me ei saa rahade päritolu selgitada konfiskeerimise kaudu, kuna oma rahapesu ise ei ole meil kriminaliseeritud,” ütles uurija Laura Kuitunen.

Mujal seadusevastane

Rahapesu oma nime all on paljudes Euroopa riikides kuritegu. Soomes on rahapesu kuritegu vaid siis, kui mõni teine isik, kui kurjategija, vahendab kurjategijale teenust, et raha puhtaks pesta ja seadustada. Prokurör Ritva Sahavirta on politsei murega nõus. Tema hinnangul ei ole Soome kinni pidanud rahvusvahelise järelvalve nõudega kitsendada rahapesu võimalusi. Ta on seisukohal, et Soome justiitsministeerium ei tee selles suunas midagi.


Justiitsministeerium kõhkleb


Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Asko Välimaa tõrjub ministeeriumi vastu suunatud kriitikat. “Raha omapesu kriminaliseerimine on õiguskäitumise vastane. Karistame seda, kui raha hangitakse kuritöö abil. Me ei karista teist korda, kui seda raha kasutatakse. Vorstivarast ei karistata ju vorsti söömise eest, vaid varastamise eest,” selgitas Välimaa