Soome raketiost takerdus USA kongressi väidetava trükivea tõttu

Presidenti ei kutsuta Valgesse Majja, raketiost takerdub – kas USA on ikka Soome sõber?

Helsingin Sanomat kirjutab, et USA-st relvade ostmine ei ole kunagi olnud Soomele kerge tee – mullust tiibrakettide AGM-158 JASSM ostmise luba pidi riik ootama viis aastat. Kuid siis Pentagoni loast piisas, kongress lasi tehingu läbi nurinata. Nüüdseks rakettide MGM-140 ATACMS ostuks andis Pentagon loa juuni alguses, aga kongress saatis selle kinnitamata tagasi. Lähemal uurimisel selgus, et probleem on trükiveas: Pentagon olevat dokumenti kirjutanud raketitüübi M39, Soome tahtnud tegelikult natuke paremat, M57 tüüpi. Probleem loodetakse lahendada juba augustis.

Soome soov osta 70 uut raketti ei ole maailmas just märkamatuks jäänud. „Soome läheb kaugele, et Venemaad ärritada,” kirjutas sõjandusuudiste portaal strategypage.com juunis, viidates sellele, et Soomel on juba olemas nende rakettide stardialused, mis on tõestanud end Iraagis ja Afganistanis. Iga rakett maksab ligi 1,2 miljonit dollarit, nende lennukaugus (70–270 kilomeetrit) võimaldaks sihtida ka punkte Venemaal, keda on niigi ärritanud Soome lähenemine NATO-le. Vähemalt praegu võib Moskva kergemalt hingata.

Paraku ei saanud ka soov mitte Venemaad ärritada olla põhjuseks, miks USA kongress tõmbas Soome raketiostule kriipsu peale. 1974. aasta Jacksoni-Vaniki seadus, mis on takistanud majandussuhteid Venemaaga ja ärritab Moskvat veel rohkem, püsib USA-s kindlalt jõus. President Barack Obama on lubanud selle tühistada, aga vabariiklaste mõju all olev kongress trotsib teda endiselt.