06.02.2012, 03:00
Soome riigipea – kroonimata monarhist on saanud võimuta liider
Soome sai presidendiameti 1919, kui Mannerheim nõustus põhiseadusele alla kirjutama.
FOTO:
Veel aasta varem rajati konservatiivide ja rootslaste jõul Soome kuningriiki, millele oli Saksamaalt juba ka võimalik monarh välja otsitud. Monarhiat toetasid muide kolm hilisemat presidenti Svinhufvud, Mannerheim ja Paasikivi. Presidendiametile anti 1919. aasta põhiseadusega terve hulk monarhistlikke jooni. Presidendist tehti midagi kroonimata kuninga taolist, kellel oli voli valitsusi määrata ja lahti lasta, ametikohti täita ning kaitse- ja välispoliitikat juhtida. Soome president valiti kuueks aastaks, valimise õigus anti rahva poolt otse valitud 300 valijamehele. 1919 esimestel presidendivalimistel (erakordselt veel Eduskunnas) valiti presidendiks üks aktiivsemaid vabariiklasi, eduerakondlane Kaarlo J. Ståhlberg 143 häälega parteitu Mannerheimi 50 vastu. 1925 keeldus Ståhlberg kandideerimast ja nüüd valis uue riigipea juba valijameeste kogu. Kolmandas valimisvoorus kogus maaliitlane Lauri K. Relander 172 häält eduerakondlase Risto Ryti 109 hääle vastu.