Suur laev kokkupõrkekursil

Soome rannavalve kinnitas, et vähemalt ühte allveelaeva nähti tõesti neljapäeval Soome vetes, kuid tõendite kogumiseks küsitletakse praegu Roslageni meeskonda. Asjaolude selgitamiseks uuritakse ka vee-aluste kuulamisseadmete salvestisi. Teade tundmatust allveelaevast saabus rannavalvele neljapäeval kell 16.50.

Roslageni meeskond nägi teist laeva esmalt vaid radaripildil. Vanem tüürimees nägi tundmatut, lõuna suunas liikuvat objekti umbes 4,5 kilomeetri kaugusel Gisslani majakast. Tundmatu alus oleks hetk hiljem ramminud reisiparvlaeva.

“Radaril oli näha midagi suurt, nagu mõni tanker, kuid palja silmaga polnud midagi näha,” kirjeldas juhtunut Eckerö Linjeni turvalisuseülem Bo-Gustav Donning. Roslageni pardalt nähti veest kerkivat kaht antenni, seejärel aga osaliselt ka allveelaeva torni.

Reisiparvlaev vahetas kurssi, seejärel pööras teise suunda ka allveelaev, kadudes 15 minutiga vaateväljast. Mõni minut hiljem näitas Roslageni radar ka teist vee all asuvat objekti, mida reisiparvlaeva kapten Johan Bertell pidas teiseks allveelaevaks. Rannavalve saatis pärast häire saamist sündmuspaigale patrull-laevad ja helikopteri, kuid allveelaevu ei nähtud.

108,7 meetrit pika ja 17,2 meetrit laia reisiparvlaeva Roslageni pardal oli õnnetusohu hetkel ligi 700 reisijat, kuid enamik laeval olnutest ei jõudnud intsidenti isegi tähele panna. Ahvenamaa laevakompaniile Eckerö Linjen kuuluv reisiparvlaev Roslagen sõidab Rootsi ja Ahvenamaa vahet, nagu ka teine 1972. aastal Saksamaal Jos E. Meyeri laevatehases valminud laev Alandia.

Rootsi ja Venemaa eitavad kategooriliselt

Soomel allveelaevu pole, seega pidi olema tegemist välismaiste alustega. Rootsi laevastik eitas võimalust, et mõni nende allveelaevadest oleks võinud seal liikuda. Venemaa konsul Ahvenamaal teatas eile, et tema ei usu allveelaeva Vene pärit-olu, väites, et teiste riikide territoriaalvetesse tungimise komme on jäänud minevikku.

Põhjalaevastiku pressiesindaja Anatoli Lobski eitas võimalust, et nende allveelaev oleks Soome territoriaalvetes. “Meil on Läänemeres vaid üks merekõlblik allveelaev. See oli neljapäeval Baltiiski (Kaliningradi) sadamas, kus see on ka praegu,” ütles Lobski.

Ahvenamaa maanõunik Roger Nordlund hoidus esialgu kommentaaridest, oodates Soome rannavalve aruannet juhtunu kohta. Soome koosseisu kuuluv Ahvenamaa on alates 1921. aastast demilitariseeritud tsoon, kus ei tohiks viibida sõja-väelasi ega ka sõjalaevu, mullu tekkis tüli ainuüksi sellest, et Norra ja Rootsi sõdurid sõitsid läbi Ahvenamaa Soome oma tunnusmärke kandes.