Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus.

Nn magusamaksu kaotamine 1998. aastal ning alkoholiaktsiisi alandamine aastal 2004 suurendasid märgatavalt maiustuste ja alkohoolsete jookide tarbimist. Raamatuletid on üle kuhjatud kokaraamatutega ja kõikjal korraldatakse kokanduskursusi. Kaugete maade eksootilised road on vallutanud koha soomlaste söögilaual.

Samal määral on aga kogunenud ka liigsed kilod. Mullu ületas üle poole soomlaste kaal normaalkaalu, eriti aga tekitab muret laste ja noorte ülekaalulisus. Seda hoolimata sellest, et teine valdav trend on väherasvase toidu kasvav populaarsus – esimestest eluaastatest peale õpivad soome lapsed jooma rasvata piima ja ka koolisööklates pakutakse vaid seda.

Kapsas ei maitse kellelegi

Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut – makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi.

Helsingin Sanomat käis vaatamas ka soomlaste kodusid ning avastas, et kogu maal valitseb ehitusbuum. Suuremate linnade eeslinnadesse kerkib üks eramu teise järel, kodud on ruumikamad kui kunagi varem. Eelmisel aastal valminud eramu oli keskmiselt 145-ruutmeetrine – viimase veerandsaja aastaga on lisandunud 30 ruutmeetrit. Keskmise korteri suurus on veidi alla 60 ruutmeetri. Soomlased tahavad olla oma kodude omanikud, mistõttu vaid iga neljas põhjanaaber on üürniku staatuses. Kitsastes tingimustes elab iga kümnes inimene: see tähendab, et igal eluaseme asukal pole oma tuba.

Peale kodude on nüüd ka soomlaste autod suuremad ja uhkemad ning neid on üha rohkem. Enim ostetud auto on punast värvi Toyota Corolla. Siiski võidab aina enam poolehoidu pikkade vahemaade läbimine ühissõidukiga. Kasutatud auto soetamisel nõutava maksu alandamine tõi kaasa soomlaste “mersuturismi” Saksamaale.

1990ndatel said alguse ka vodkareisid Eestisse, ühepäevakülastuste tippaastaks on seni jäänud 1999. Põhjanaabrite viimase viie aasta populaarseimad reisisihid olid ajalehe põh-jal Eesti, Hispaania, Rootsi, Venemaa ja Kreeka.

Kahekümne viie aasta jooksul on Soome argikultuur muutunud rohkem tulemustele suunatuks, kiiremaks ja individualistlikumaks, tõdes Helsingin Sanomat. Seda enam rõõmustavad paljud soomlased rahuliku traditsiooniküllase jõuluaja üle.

Soomes tulevad tänavu digijõulud

•• Jõululaupäeva tähistab enamik soomlastest traditsiooniliselt enda või lähedaste kodus. Lauale kantakse heeringas ja rosolje, kartuli-, kaali- ning porgandiahjuvorm. Kõige üle troonib mitmekilone sealihast kinkku (sink – toim). Saunas visatakse jõululeili ja õhtu edenedes süüakse jõuluputru, millesse peidetud mandel toob leidjale õnne.

•• Paljudel peolaudadel ilutsevad Soome disaini uhkuse Marimekko laudlinad ja salvrätid. Firma tekstiilid on leidnud tee pea iga soomlase koju ja ka südamesse. Samuti on hinnatud kodumaised lauanõud. Soomlaste eelmise aasta lemmiktootjad olidki keraamiliste nõude valmistaja Arabia, nugade ja kääride meister Fiskars ning pottide ja pannide tegija Hackman.

•• Õhtu tipphetkeks on ka Soome peredes kingikoti avamine. Läbi aegade on olnud kõige levinumad kingitused raamatud ning elektroonikakaubad. Tänavu arvatakse samuti tulevat nn digijõulud ja ennustatakse, et keskmine soomlane kulutab kingitustele 320 eurot.