"Tuleb otsida kompromissvarianti," ütles Medvedev ajalehe Kommersant teatel, lisades, et küsimus tuleb lahendada kõigi piiriäärsete alade osas. Medvedevi sõnul "pole ka paha" võimalus maad rentida.

Venemaa kehtivasse maakoodeksisse lisati keeld müüa piiriäärsetes regioonides maad välismaalastele aastal 2000, et meelitada maakoodeksi tollal duumas arutusel olnud eelnõu poolt hääletama kommunistliku partei fraktsiooni, millel riigiduuma toonases koosseisus oli märgatavalt suurem mõju kui praegu.

"Veel on ebaselge, kas maakoodeksit on võimalik muuta, viies sellesse normi maa eksklusiivsest müügist välismaalastele mõnes üksikus regioonis," ütles Kommersandile riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni liige Konstantin Zatulin.

"Lubada soomlastel Karjalas maad osta pole kuidagi parem kui lubada jaapanlastel osta maad Kuriili saartel," arvas Zatulin. "Võib ju Kuriilide maad müüa jaapanlastele, Kaliningradi oblasti maad sakslastele ja Hiina piiri äärset maad hiinlastele. Hiinlased ostavad niigi kõigi ausate ja ebaausate vahenditega – variisikute kaudu, rendiga meie maad kokku."

Kuid riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov võttis jäigema seisukoha, kinnitades, et piiriäärsete maade müük viib nende kaotuseni. "Piiriäärset territooriumi võib teatud tingimustel ühendada teise riigiga," ütles Kossatšov.

"Ostame Karjala tagasi!"

Karjala päritolu Soome kodanikud, kes praegu Venemaa poole jäävatelt piirialadelt Teise maailmasõja lõpul evakueeriti, hakkasid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist võimaluse tekkides oma kodukandi maid ostma. Seda on Karjala aktivistide hulgas nähtud kui võimalust oma kodumaa tükkhaaval äritehingutega tagasi saada, isegi kui poliitilist võimalust kahe maailmasõja vahel Soomele kuulunud Karjala maade Soomega liitmiseks ei tule.

Sellega seoses võib igati mõista president Tarja Halose nördimust selle üle, et ajakirjanikud maaküsimusele presidentide pressikonverentsil nii palju tähelepanu pöörasid – tegu on ikkagi üsna tuleohtliku teemaga Venemaa ja Soome suhetes.