Spioonijuttu meenutav laevasaaga sai järje
Soome keskkriminaalpolitsei teatas laupäeval, et laevafirmale Solchart Management on laekunud Atlandi ookeanil kaduma jäänud ja arvatavasti kaaperdatud kaubalaeva eest lunarahanõue, kuid keeldus selle suurust avaldamast.
Ajalehe Financial Times Deutschland andmetel soovivad väidetavad kaaperdajad saada 15-liikmelise venelastest meeskonnaga aluse eest 1,5 miljonit dollarit, kuid asjatundjate hinnangul on tegemist kahtlaselt väikese summaga. Selle kohta, kas saematerjali vedav laev on ka tegelikult rahaküsijate käes, pole tõendeid.
Laupäeva hommikul teatas rahvusvaheline laevade jälgimise süsteem AIS üllatuslikult, et Arctic Sea asub Prantsusmaa rannikul Biskaia lahes, vahendas Helsingin Sanomat.
„Tegelikult mitte. Võime kinnitada, et AIS-i esitatud koordinaatidel paiknesid hoopis kolm sõjalaeva, mis on teel Läänemerele,” kommenteeris Prantsuse mereväeleitnant Michel Gayda. Selle asemel viitas ta Roheneemesaarte ametiisikutele, kes olevat Prantsusmaale öelnud, et kaubalaev asub saarestikust umbes 400 meremiili kaugusel.
Vigane teade Arctic Seast Prantsusmaa rannikul on lihtsalt selgitatav, sest Soome lahelgi on olnud viimastel aastatel paar juhtu, kus laev on teadlikult esinenud AIS-süsteemis teise alusena.
Asja muutis veelgi segasemaks Venemaa Roheneemesaarte-saadik, kes väitis, et teated laeva viibimisest seal kandis olevat ekslikud. Prantsuse mereväe pressiesindaja Jerome Baroe kordas hiljem küll varem öeldut. „Me arvame endiselt, et laev asub Roheneemesaarte piirkonnas, kuid ei saa seda 100 protsenti kinnitada. Kui see on sama alus, siis on ta osaliselt maskeeritud, mis poleks kaaperdamise puhul üllatav,” märkis Baroe. „Me pole laevast üle lennanud, kuid portugallased tegid seda. Meie teada on laev võtnud kursi Brasiiliale.”
Salapärane lugu sai alguse juba kolm nädalat tagasi, kui Kaliningradis remondis käinud Arctic Sea asus Soomest puidulastiga Alžeeria poole teele. 24. juulil kaaperdasid aluse Rootsi ranniku lähedal väidetavalt mustades maskides relvastatud mehed ja võtsid selle meeskonna pantvangi. Röövijad olevat enda sõnul otsinud kokaiini, mis olevat pandud laevale Kaliningradis, kuid lahkunud 12 tundi hiljem ilmselt midagi leidmata.
20 riiki uurib
Säärase versiooni esitas Rootsi ajalehe Metro reporterile 31. juulil telefoni teel mees, kes nimetas end Arctic Sea kapteniks. Rootsi politsei laeva pardal ei käinud ja see jätkas pärast vahejuhtumit teekonda Aafrikasse.
Arctic Seaga oldi viimati kindlalt ühenduses 29. juulil, kui see sisenes La Manche’i väina. Portugali rannavalve nägi laeva veel 2. augustil, kuid Gibraltari väina ta teadaolevalt ei läbinud ja sihtpunkti ei jõudnud. EL-i ametnikud on oletanud, et laev kaaperdati Portugali lähistel teist korda.
Laeva lipuriigi Malta merendusametnike kinnitusel on Arctic Sea kadumise kohta alustatud rahvusvahelist kriminaaluurimist, mis keskendub väidetavale väljapressimisele ja röövimisele. Soome, Rootsi ja Malta korraldatud juurdluses osaleb üle 20 riigi, Interpol ja Europol.
Vandenõuhirm: salakaubavedu või poliittrikk
•• Venemaa merendusajakirja Sovfracht toimetaja Mihhail Boitenko on oletanud, et laeva pardal võib olla salajane laadung, millest selle omanikud ei pruugi midagi teada. „Ma ei usu, et piraadid on aluse kaaperdanud. See lugu lõhnab mingi riikliku sekkumise järele. Tõeliselt kahtlane värk, nagu le Carré romaan,” ütles ta Reutersile.
•• Päevalehe Novaja Gazeta kolumnist Pavel Felgenhauer tuletas aga meelde, et vaid mõni päev enne seda, kui president Medvedev saatis laeva otsima Venemaa mereväe, esitati riigiduumale seaduseelnõu, mis lihtsustab relvajõudude kasutamist väljaspool riigi piire.
