St. Peterburg valmistub juubeliks suure ehitustööga
Põhja-Venemaa pealinn“ saab iga päevaga ühe värskema ilme. Kõik peab juba õige varsti valmis olema, juubelipidustuste aeg on kätte jõudmas. 23. mail algavad Peterburis linna rajamise 300. aastapäevale pühendatud üritused, mis kestavad kümme päeva. Nii põhjalikke korrastustöid pole suurlinn pärast Teist maailmasõda näinud. Kuigi on kõvasti pingutatud, ei ei ole siiski suudetud korda teha kõike olulist. Kõigil neil aastail pärast linna 900-päevast piiramisrõngas olemist on jäänud liiga palju tegemata.
Üheksakümnendad aastad olid Peterburi jaoks kaotsiläinud kümnendik. Kuigi Nõukogude Liidu langemise järel ennustati Neevalinnale säravat tulevikku, ei läinud asjad siiski nii. Usus ida ja lääne vahelise kaubanduse elavnemisse loodeti, et linn muutub taas aknaks Euroopasse“ ning igavesele rivaalile Moskvale saab ära teha. Tegelikult juhtus aga kõik vastupidi. Energilise Moskva linnapea Juri Lukovi käe all läks pealinna majandus tänu võõrale kapitalile mõne aastaga õitsele. Välismaiseid investoreid vooris muudkui juurde. Mullu paigutati ligi pool kõigist kapitalimahutustest Moskvasse. Pealinnast hakati rääkima kui vene Hongkongist.
Peterburi sattus aga hoopis stagnatsiooni. Esimene vabalt valitud linnapea Anatoli Sobtšak sai eelkõige tuntuks oma passiivsusega. 1996. aastast kuni oma varajase surmani pani ta endast rääkima vaid seoses korruptsioonikahtlustusega. 2000. aastal ametisse astunud mantlipärija Vladimir Jakovlev ei ole suutnud olukorda eriliselt parandada. Ka tal pole õnnestunud välismaist kapitali linna meelitada. Ameerika sigaretikontserni investeering on jäänud üheks suurimaks rajataguseks rahapaigutuseks. Alles lähenev juubel pani mõningal määral rahavood liikuma. Ka president Putini eestvedamisel eraldati riigikassast linnale värskema jume andmiseks märkimisväärsed summad. Sellest on jätkunud infrastruktuuri parandamiseks ja linnapildi uuendamiseks.
Lääne pankadest võetud 600 miljoni suuruse laenu toel rajatakse lõpuks ometi juba ammu kavandatud autotee ümber linna ning viiakse lõpuni 22 aastata tagasi alustatud kõrgveetammi ehitus. Samuti on välja kuulutatud konkurss legendaarse Marinskii- teatri uuele hoonele arhitektuurilise lahenduse leidmiseks. Asjatundjad täheldavad, et viimasel ajal läheb Peterburil isegi paremini kui Moskval. Aga samas on nad kindlad, et see edu kaua ei kesta, sest linnaisad ei tee ise peaaegu midagi selleks, et majanduselu elavdada. Linnavalitsus eesotsas Vladimir Jakovleviga näib olevat arvamusel, et küllap investorid tulevad ise oma raha pakkuma, nad ju teavad, mida kõike me seoses juubeliga oleme kavandanud.
Esmapilgul on linna ilmes nii mõndagi muutunud. Näiteks võivad Nevskii prospekti kõrvaltänavail liikuda ainult jalakäijad. Kui veel viis aastat tagasi tuli tõelist kohvikut tikutulega otsida, siis nüüd leiab coffeeshop`i USA eeskujul peaaegu igalt tänavanurgalt. Talvepalee esine platski on saanud teise näo. Sealtkaudu pääseb nüüd palju mugavamalt Ermitaai. Kaks ja pool miljonit iga-aastast külastajat ei pea enam jõepoolsel küljel hoonesse laskmist ootama. Kui maailmakuulsa kunstikogu asedirektor Vladimir Matjejev tahaks kõiki juubeliettevalmistusi üles lugeda, kuluks tal selleks terve tund. Muuseas olgu mainitud, et Ermitaa on pidustuste tippajal kümne päeva jooksul külalistele avatud ööpäevaringselt.
See on hea eriti neile, kes suurlinnas endale hotellikohta ei leia. Kuigi ametlikel andmetel on majutuskohti kokku 31 000, ei vasta neist üle poole rahvusvahelistele nõudmistele. Kuna juba praegu on teada, et linna saabub palju turiste, ei jätku peavarju niikuinii kõigile soovijaile, ükskõik kui nõudlik tulija on. Pealegi on president Vladimir Putin kutsunud 31. maiks, juubelipidustuste kõrgpunktiks, endale Peterburi külla 45 riigipead, kes esindavad nii G 8, Euroopa Liitu kui ka SRÜd. Ainuüksi neid saadab ligi 15 000 inimest. Selleks ajaks kohandatakse hotellideks küll ka kõik vähegi sobivad laevad, aga tavalised turistid jäävad ikkagi vaeslapse ossa.
Turistid jäetakse selleks ajaks ilma ka muudest vaatamisväärsustest. Näiteks uuest merevaigutoast, mille avavad pidulikult 31. mail Venemaa president Putin ja Saksa liidukantsler Gerhard Schröder. Neil päevil valmiv kunstiteos sai teaks tänu kontsernile Ruhrgas, mis rahastas aastakümneid kestnud tööd koopia kallal 3,5 miljoni euroga. Rohrgas AG tunnustas niimoodi oma aastatepikkust edukat äri Venemaaga.
Lisaks on ka Saksamaa Liitvabariigi valitsus paigutanud oma maksumaksjate raha Peterburi. Filharmoonia suurde saali paigutatav orel läks maksma 1,3 miljonit eurot. Sealse kliimaseadme on annetanud aga Siemens. Goethe-Instituut korraldab septembris oma rahadega tantsufestivali, ammune sõpruslinn Hamburg on otsustanud kinkida Steinway klaveri. Berliingi ei ole Peterburi toetamisest kõrvale jäänud. Möödunud suvel korraldati seminar, mille raames töötasid Berliini arhitektid koos Peterburi tudengitega välja kontseptsioone, kuidas kõige otstarbekamalt saneerida Neevalinna paneelelamuid. Seegi probleem on tõsine. Igal aastal oleks remonditöödeks vaja vähemalt 350 miljonit eurot. Seda raha pole linnal aga kusagilt võtta. Heal juhul tuleb ehk üks viiendik sellest summast kõne alla. Võibolla laheneb aga asi iseenesest. Juba praegu on palju tühje ja pooltühje maju, mida kellelegi vaja ei ole. Elanike arv linnas muudkui väheneb. Viielt miljonist on tänaseks järele jäänud ainult neli ja pool miljonit peterburilast.
