Stalin jäi tähtsuselt kolmandaks venelaseks, võitis Aleksander Nevski
Teise koha sai pärast 1905. aasta revolutsiooni Vene keisririigi peaministrina teeninud maa- ja põllumajandusreformi algataja vürst Pjotr Stolõpin, kelle reformide eesmärk oli toetada turule orienteeritud keskmiselt jõukate talupoegade klassi tekkimist Venemaal.
Vürst Aleksander Nevski sai veidi rohkem kui 520 000 häält, kirjutas RIA Novosti. Esikolmikust jäi välja kõige armastatum vene poeet Aleksandr Puškin.
"Õnnitlen kõiki valiku puhul, mille Venemaa elanikud tegid. Minu meelest on valik väga sümboolne," kommenteeris tulemusi Venemaa föderatsiooninõukogu ehk parlamendi ülemkoja esimees Sergei Mironov. "Inimesed pöörduvad ainsa pühaku poole, kes selles tosinas leidus. Ja see valik on õige."
Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst Aleksander Nevski võitis Neeva lahingus 1240. aastal soome-rootsi vägesid ja Jäälahingus 1242. aastal Peipsi järve peal Liivi ordu vägesid, keda juhtis Riia piiskopi Albert von Buxhövdeni vend Hermann.
Aleksander Nevskit peetakse vene õigeusus pühakuks, tema järgi on nime saanud Tallinnas Toompea lossi vastas asuv Aleksander Nevski katedraal, mis ehitati aastail 1894–1900 Eestimaa kuberneri vürst Sergei Šahhovskoi algatusel. Aleksandr Nevski kultus jätkus ka pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidus, kus võitu Saksa ordu Liivimaa haru üle 1242. aastal toodi paralleeliks võidule samuti Saksa ordu sümboleid tarvitanud Hitleri Saksamaa vägede üle seitse aastasada hiljem.
Lõpphääletusele pääses kokku kaksteist telesaate hooaja jooksul välja sõelutud kandidaati, ülejäänud olid kirjanik Fjodor Dostojevski, keiser Peeter I, kommunistliku partei juht Vladimir Lenin, Türgi sõdades hiilanud väejuht Aleksandr Suvorov, keisrinna Katariina II, tsaar Ivan IV Julm ja keiser Aleksander II.
