Euroopa suuremad riigid on lõpuks hakanud tõsisemalt sekkuma Vene-Ukraina gaasitülisse, kuivõrd Euroopa Liidu – sealhulgas Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso – nädal aega kestnud jõupingutused Kagu-Euroopa Venemaalt tuleva gaasiga varustamise taastamiseks pole vilja kandnud.

"Usaldus Venemaa vastu võib pikemas perspektiivis kaduma minna," kommenteeris Merkel gaasitüli pärast kohtumist Briti peaministri Gordon Browniga eile Berliinis. Analüütikute hinnangul võib Saksamaa jäigem liin patiseisu murda: Saksamaa on Venemaale maagaasi tarbijate hulgas kõige tähtsam klient ning on tihtipeale käitunud Venemaa liitlasena, kirjutas Wall Street Journal.

Saksa poliitikakujundajate sõnul vajab Venemaa lääne investeeringuid ja tehnoloogiat, et oma suures osas nafta ja gaasi tootmisel tuginevat majandust moderniseerida. Merkeli sõnul pole aga Saksamaal täielikku alternatiivi Venemaa energiale.

Prantsusmaa välisministeerium teatas eile, et enne gaasivarustuse taastamist "pole tingimused küpsed" energiaalase tippkohtumise toimumiseks, mida Venemaa lootis homme Moskvas pidada. Ukraina on ühtlasi palunud leida kohtumise jaoks neutraalsem koht.

Ukraina president Viktor Juštšenko tervitab Euroopa Liidu maade aktiivset osalust gaasitüli lahendamisel, kirjutas Kyiv Post. "Me tervitame nii paljude poolte osavõttu Ukraina–Venemaa–ELi läbirääkimistel kui võimalik," ütles Juštšenko eile Londonis pärast kohtumist Suurbritannia peaministri Gordon Browniga.

Seevastu väiksema majandusega, kuid diplomaatia vallas võrdlemisi mõjuka ELi riigi Soome välisminister Alexander Stubb avaldas arvamust, et Euroopa Liit peaks kujundama senisest kindlama ühise energiapoliitika. Liidu energiapoliitika on Stubbi arvates praegu liiga tihedalt seotud üksikute riikide otsustega.

"Euroopa Liidu vaatenurgast on siin üks õppetund: meil on tarvis ühist energiapoliitikat. Energiapoliitika ei saa olla enam puhtalt rahvuslik," ütles Stubb YLE uudistetoimetusele. "Me oleme 27 maad ühendav kogukond. Ma ei arva, et need energialahendused, mis on siiani Euroopa Liidu tasemel
korda saadetud, oleksid läinud liiga kaugele, ikka veel on liiga palju rahvusriigi-keskset mõtlemist. Peaks olema rohkem Euroopa Liidu mõtlemist."

Stubb kahtles, kas Venemaa üldse tahtis praegust gaasitüli Ukrainaga lahendada.

Ühe lahendusena näeb Stubb alternatiivsete torujuhtmete ehitamist, kuigi gaas jääks tulema Venemaalt. Teine võimalus on mitmekesistada kogu Euroopas tarvitatavaid energiaallikaid ja kujundada ühist energiapoliitikat.

Soome impordib kogu riigis tarvitatava maagaasi Venemaalt samuti kui Bulgaaria ja Slovakkia, kuid Ukraina ja Venemaa vahel sel aastavahetusel lahvatanud tüli riiki gaasist ilma pole jätnud, kuivõrd sinna tuleb gaas – samuti kui Baltimaadesse – torujuhtmeid pidi, mis Ukrainat ei läbi.

Ukraina ja Venemaa vahelised gaasitülid aastavahetuse paiku on muutunud viimastel aastatel tavapäraseks, sest pooled ei suuda kuigi kergesti jõuda ühisele arvamusele gaasi hinna ja transiidihinna suhtes. Kuid varem pole gaasitüli veel nii paljusid läänepoolseid tarbijaid mõjutanud kui seekord.

Juba üheksandat päeva on suur osa Kagu-Euroopat pidanud ajama läbi ilma Vene gaasi sissevooluta, piirates tööstusettevõtete tööd (näiteks on töö pidanud BBC teatel peatama Suzuki tehas Ungaris ja Citroëni tehas Slovakkias) või toasooja jagamist inimestele.