Süütutest näkineidudest on saanud kisklevad haid
Poole sajandi eest kepsles merevahust välja maailma ilusaim näkineid, saades esimese Miss Universumi tiitli. Ööl vastu tänast aga valiti 50. universumikaunitar võitluses, mis meenutab haide kisklemist.
Just sedamoodi on asjatundjad hinnanud maailma ilmselt kuulsaima iludusvõistluse muutumist läbi poolesaja aasta. Süütust supelneidude konkursist 1950. aastatel sai järgmisel kümnendil lilleneiude pehme jõukatsumine, 1970. aastail heitlesid diskotüdrukud juba veidi agressiivsemalt, 1980. aastatel aga võitlesid esikaunitari koha pärast täie rinnaga glamuurikad superbeibed. Järgnes täielik põhjakäimine ning alles möödunud kümnendi lõpuaastail paistis Miss Universumi konkurss kuulsa miljardäri Donald Trumpi käe all kosuma hakkavat.
JUUBELIÜRITUS. Läbi raskuste ja muutuste on sadu miljoneid televaatajaid koguv konkurss jõudnud juubelini – ööl vastu tänast valiti Puerto Ricos 50. Miss Universum, kes peab jääma aastaks Trumpi ja Ameerika telekanali CBS ühisfirma palgale assistendina.
Missi ülesandeks on täita kohustusi, mille hulgas on “reisimine kogu maailmas”, “kohtumised riigijuhtidega” ja “osalemine ühiskondlikel üritustel”. Aasta jooksul on just selles neius “personifitseerunud ilu ja arukuse kombinatsioon, mis defineerib 21. sajandit” – just nii jubedalt kõlab iludusäri ajava firma juhtmõte universumimissi reklaamimiseks.
ESIMENE ESIKAUNITAR OLI SOOMLANE. Algus oli paljude arvates hoopis inimlikum ja lihtsam. 1952. aastal kogunesid Californiasse Long Beachile veidi enam kui paarkümmend kena noort naist, osalemaks võistlusel nimega “Bathing Beauty” ehk siis kenama supleja valimistel. Tänaste standardite kohaselt üsnagi ümarad, et mitte öelda lopsakavõitu kehakurvid olid sündsalt peidetud supeltrikoodesse.
Võitjaks osutus soomlanna Armi Kuusela, kelle perfektne nägu vähemasti profiilis võis ehk anda õhutust veidi hilisemale Barbie-nuku näojoonte kujundamisele.
Järgmise kümnendi mõneti muutunud iluideaali juhatas sisse sakslanna Marlene Schmidt, kes võitis juba kanda kinnitama hakanud tiitli 1961. aastal. Miss Marlene’i ema avas varsti pärast tütre võitu lillepoe Bochumis ning äri nimega “Marlene’i Lilled” õitseb ikka veel.
Diskokümnendi teisel poolel aga kippusid pikad lahtised ja vabalt lehvivad juuksed moest minema ning 1970. aastate võitjad on Saksa ajakirja Der Spiegel hinnangul sellised nagu Farah Fawcett seriaalis “Charlie inglid”. Supelkostüümid muutusid õige napiks, juuksed olid koolutatud fööniga kergesse lainesse, konkurss läks ägedamaks. Hästi treenitud kaunitelt kehadelt küsiti varem võimatuna tundunud delikaatseid küsimusi nagu näiteks rasestumisvastaste vahendite kasutamine või abordi tegemine.
GLAMUUR, VÕIM JA JÕUKUS. Glamuurikad kaheksakümnendad aastad juhatas sisse venetsueellanna Maritza Sayalero võit 1979. aastal. Ta oli esimene universumi esikaunitariks saanud näitsik Venezuelast, kust on troonile tõusnud veel neli kaunitari ja kus iludusvõistlused on samaväärsed rahvuslikud suurüritused nagu esiliiga jalgpall. Võim ja jõukus iseloomustasid selle kümnendi missivõistlusi. Karussell keerles Ameerika menuseriaali “Dünastia” laadis, tolle superseebika staari Joan Collinsiga sarnaselt polsterdasid ka missikandidaadid oma õlad laiaks ja mässisid end kulda ja karda.
Üheksakümnendad tõid moodi kiitsakad kõrendid ehk paremini öeldes naised nagu Kate Moss, missivõistlus aga takerdus eelmisesse kümnendisse ning käis täielikult alla. Ei saa öelda, et missid ei püüdnud olla Kate Mossi laadsed, aga ega see hästi välja ei kukkunud. Näiteks 1996. aastal võitnud Alicia Machado, neljas universumimiss Venezuelast, oli end sedavõrd ära näljutanud, et pärast võitu võttis ta kiiresti juurde 14 kilo.
Raskustes Miss Universumi võistlus pandi müüki. 1996. aastal ostis ettevõtmise USA miljardär Donald Trump, kelle käe all hakkas missivalimine taas kosuma. Ise kõmuajakirjanduse tähelepanu all olev Trump tabas ära uue aja edu saladuse – meedia tähelepanu. Selle võitmiseks modelleeriti missivõistlus tippmodellide võisturebimiseks ning skandaalidega harjunud Trump õhutas väidetavalt ka ise skandaalikesi missikeste ümber, et ajakirjandus huvi ei kaotaks.
