Šveits seadustab absindi

 (7)

BERN, 26. september (RFE) - Šveitsi parlamendi ülemkoda kiitis kolmapäeval heaks seaduse, mis legaliseerib absindi tootmise ja tarvitamise.

Euroopa Liidus on absint lubatud juba üle 20 aasta. Enne seda oli aga rohekas märjuke enamikus maades keelatud, kui ohtlik hallutsinogeen.

Absindiga seostub tahes-tahtmata mingi salapära. Selle mõjust on kirjutanud paljud loovisikud Oscar Wilde`st Hemingwayni. Eesti kultuuriloos seostub selle joogiga kõigepealt kindlasti Eduard Viiralti graafiline leht “Absindijoojad”.

Raske öelda, kuivõrd tuleneb absindi kuulsus tema tegelikust hallutsinogeensest mõjust, kuivõrd omapärasest joomisrituaalist, kus jook enne manustamist põlema süüdatakse. Ehk aitas absindi omaaegsele populaarsusele boheemlaste seas kaasa siiski ka see, et kunagi oli see 70-kraadine jook odavam kui vein ja seega kättesaadav ka kõhnema taskuga napsisõbrale.

Ka “rohelise haldja” nime all tuntud jook keelustati Šveitsis 1908.a., kui üks tehasetööline väidetavalt absindijoomisest hullununa tappis oma naise ja kaks last. Absindile on pandud süüks psühhotroopse aine tujooni sisaldust, mis sarnaneb kannabise toimeainele.

Katsed on ka näidanud, et absindis sisalduv koirohuõli põhjustab suuremates kogustes katseloomadel kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone ning võitlusse astumist ettekujutatavate vaenlastega. Mainitud koguses mürkaine manustamiseks oleks aga vaja hinge alla visata 25 klaasi absinti, mida on raske ette kujutada ka väga kogenud napsimehe puhul.

Kuigi enamikus Euroopa riikides oli absint I Maailmasõja alguseks keelustatud, jätkus selle tootmine näiteks Tšehhoslovakkias ja Hispaanias katkestuseta siiani. Euroopa näitas rohekale märjukesele rohelist tuld jälle 1981.a., mil Euroopa Liit tühistas oma direktiiviga absindi keelustamise paljudes oma liikmesriikides, teiste seas ka Prantsusmaal.

Brüsseli direktiiv ei puudutanud aga Euroopa Liitu mittekuuluvat Šveitsi ning seal on absindi tootmine kestnud seni illegaalselt, kuid seejuures päris muljetavaldavates kogustes. Al de Traversi piirkonnas valmistatakse umbes 15 000 liitrit salaabsinti aastas. Hiljuti mõistis kohus 48 000 Šveitsi frangi ehk 31 000 euro suuruse trahvi restoraniomanikule, kes tunnistas, et oli viimase kaheksa aasta jooksul villinud 2800 liitrit keelatud jooki.

Võiks arvata, et Šveitsi parlamendi otsus on Al de Traversi kandi rahvale tõeline rõõmusõnum. Kuid kaugel sellest, sealsed samakaajajad on juba Šveitsi televisiooniski kurtnud, et absindi legaliseerimine avab turu välismaistele suurtootjatele ning suretab välja kohaliku – tõsi küll ebaseadusliku – väikeettevõtluse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare