Taani kaitsevägedes on oodata suuri ümberkorraldusi
Sellepärast toetavad Taani poliitikud ja kaitsevägede ülemjuhatus üha rohkem ideed, et kaitsevägi peab koosnema kutselistest sõduritest ja oma eriala asjatundjatest. Kartulikoorimine ja köögitööd, kasarmute koristamine ja põrandate pesemine tahetakse jätta erafirmade hooleks.
Taani valitsuse poolt moodustatud ekspertide töögrupp on välja töötanud riigi tulevase julgeolekupoliitika põhialused. Traditsiooniline riigikaitse, mille eesmärk on tagada Taani riigipiiride ja territooriumi puutumatus, on oma aja ära elanud.
Põhiliseks ohuks Taani julgeolekule on rahvusvaheline terrorism ja massihävitusrelvad vastutustundetute riigijuhtide käes. Sellepärast on Taani julgeoleku parimaks tagatiseks suutlikkus konflikte ennetada ja valmisolek rahvusvahelistest operatsioonidest osavõtuks. Kodumaal jäävad sõdurite ülesandeks päästetööd loodusõnnetuste ja terroriaktsioonide korral.
Totaalkaitsest päriselt siiski loobuda ei taheta, ent kutsealuste teenistusaeg muutub drastiliselt lühemaks ja kestab tulevikus võib-olla ainult kolm kuud. Ajateenijate ülesandeks on valvata lennujaamu, kommunikatsiooni- ja veevarustussüsteemi jms., ning põhiline rõhuasetus tehakse julgeoleku tagamisel hea koolitusega palgasõduritele. Kiirreageerimisüksused peavad kohale jõudma sõja esimeses faasis ja pärast ülesande täitmist kohe koju tagasi pöörduma.
Muidugi suurendab Taani kaitsevägede osavõtt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest ohtu, et Taani võib ka ise terroristide märklauaks muutuda, aga ka mittemidagitegemises kätkeb risk nende ohvriks jääda, arutlevad Taani poliitikud.
Taani kaitsevägede ülemjuhataja kindral Jesper Helsø ettepanekul tuleb uue julgeolekupoliitika väljatöötamisel teha panus professionaalse väljaõppe saanud palgasõjaväele ja kõige moodsamale tehnikale. Ohvitserid peavad tegelema ainult oma erialaga, sõdurite väljakoolitamisega ja nende juhtimisega rahvusvaheliste operatsioonide ajal, igasugused vajalikud lisatööd – toiduvalmistamine, kasarmute hooldamine, territooriumide korrashoid ja muu tuleks jätta erafirmade ülesandeks. Tsiviilisikutest turvamehed võivad valvata ka sõjamoonaladusid ja hävituslennukite tankimisega saavad ju hakkama ka erafirmade teenistujad, arvavad valitsuse töögrupi liikmed.
Kindral Helsø ettepanekuid toetavad nii praegu võimul olevad liberaalid ja konservatiivid kui ka suurim opositsioonipartei – sotsiaaldemokraadid. Taanis vallandanud diskussioonist selgub, et poliitikud on valmis isegi Kaitseministeeriumi ja Kaitsevägede ülemjuhatuse kokku liitma, et vältida topelttööd, kuid eriti oluline on see avatuse suurendamiseks. Näiteks ei saanud Taani kaitseminister Iraagis paikneva väeüksuse komandöridelt küllaldast informatsiooni, kui Taani sõdurid avasid tule relvastamata iraagi kalurite vastu ja lasksid peale kahe iraaklase kogemata maha ka omaenda võitluskaaslase.
Riigikaitse kohandamine kaasaja nõudmistega eeldab tühjalt kohalt alustamist, ütleb Taani kaitsevägede ülemjuhataja Jesper Helsø. Ja oluline on ka leida optimaalne lahendus, kuidas kulutada Taani riigikaitseks mõeldud eelarvelisi vahendeid, mis moodustavad umbes 35 miljardi Eesti krooni suuruse summa.
“Raha saab ju jaotada mitut moodi. Kui me tahame, et meil oleks kodus rohkem kasarmuid, siis tuleb raha selleks võtta rahvusvaheliste operatsioonide jaoks mõeldud rahakotist,” ütleb kindral Helsø. Ja Taani poliitikud on temaga ühel meelel, et niigi pooltühjalt seisvatest kasarmutest tuleb iga teine peagi sulgeda.
