Arvestades välismaalaste juurdevoolu tõttu üha kasvavaid sisepingeid Taani ühiskonnas, on valitsuse poliitikal küllaltki suur üldrahvalik toetus. See on aga sundinud isegi sotsiaaldemokraate oma seisukohti välismaalaste elamislubade küsimuses revideerima.

Uued nõudmised Taanis elada soovivatele välismaalastele on lühidalt järgmised: alaline elamisluba antakse võõrriigi kodanikule alles siis, kui ta on Taanis elanud seitse aastat. Praegu on see aeg kolm aastat. Kui elamisloa taotlejale on määratud enam kui kuuekuine vanglakaristus, siis tuleb tal oodata alalist elamisluba kuni 10 aastat.

Taanlasel on õigus abielluda välismaalasega alles siis, kui mõlemad on saanud 24-aastaseks. Sotsiaalabi saab alalise elamisloa taotleja Taani kodanikuga võrdväärses ulatuses alles siis, kui ta on elanud Taanis seitse aastat. Asüülitaotlejatel ja sisserändajatel pole enam eelisõi-gust elamispinnale taanlastega võrreldes. Senise korraga oli asüüli saanul õigus nõuda, et talle antaks kolme kuu jooksul pärast elamisloa saamist “sobiv” korter, mistõttu Taani põliselanikud pidid ootama pikki aastaid, enne kui järjekord nendeni jõudis.

Alalise elamisloa saamiseks tuleb välismaalasel omandada taani keel ja teha läbi keelekatsed, kusjuures kontrollitakse ka tema teadmisi Taani ühiskonnakorraldusest, kultuurist ja ajaloost. Taanis elada soovivad välismaalased peavad tulevikus Taani kodakondsuse saamiseks andma lojaalsusvande. Taani uus välismaalaste seadus peab jõustuma 1. juulist.

Juhul, kui seadus ei suuda välismaalaste sissevoolu Taani sellegipoolest piirata, tuleb see uuesti revideerimisele aastal 2003, mil integratsiooniministeerium vaatab rahvusvahelised konventsioonid veel kord läbi, et reeglid veelgi karmimaks muuta.