Samas aga ilmnes küsitlustest, et eurovastaste hulk on viimastel päevadel mõnevõrra vähenenud ja oodata on seega äärmiselt tasavägist võitlust. Rahaturgude asjatundjate hinnangul tõstaks taanlaste "jah" oluliselt euro väärtust, eri meelt on eksperdid aga negatiivse tulemuse tagajärgede osas.

Vilstrupi instituudi eilsetel andmetel oli euro vastaseid 46 ja pooldajaid 44 protsenti, arvamusuuringutes edestasid vastased pooldajaid ühe kuni nelja protsendiga. Umbes kümme protsenti valijatest polnud eilseks otsust langetanud.

TAANLASTE OTSUSTAV ROLL. Teisipäevaõhtuses teledebatis kanalis TV 2 rõhutasid eurovastaste esindajad, et ühisrahale üleminek tähendab sammukest tugeva ebademokraatliku poliitilise liidu suunas, kus maksude ühtlustamise tõttu jääb kaotajaks Taani sotsiaalsüsteem. Pooldajad väitsid, et euro tagab stabiilse majandusarengu, töökohad ja heaolu.

Mõlemad pooled olid ühte meelt selles, et taanlaste toetus tugevdaks eurot. Mõned majandusanalüütikud on väitnud, et kui taanlased ühisraha maha laidavad, satub euro ohtliku surve alla ja arvestada tuleb ühisraha kursi märkimisväärse langusega. Taanlaste "ei" korral peavad kommentaatorid tõenäoliseks, et euroskeptilised rootslased ja britid niipea rahaliitu ei astu.

Taani välisminister Niels Helveg Petersen kinnitas eile taanlastele, et eurole üleminek pole seotud mitte mingi riskiga, sest kroon on niikuinii euroga seotud. "Kõik juhtivad EL-i poliitikud on ühte meelt, et ühisrahaga ei kaasne Euroopa Ühendriigid," püüdis Petersen taanlasi rahustada.

Ajaleht Information soovitas poliitikutel "suu kinni hoida ja võita", meenutades, et taanlased on alati olnud vastu asjadele, mida neile "tungivalt pähe püütakse määrida".

"Poliitikud pommitavad meid selgituste ja arvudega. Aga milleks meile euro? Kroon on ju hea küll," rääkis taani üliõpilane Bente Kirck Reutersile, lisades, et tema otsustab alles urni juures. Paljud taanlased on skeptilised just seetõttu, et Taani majandus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja 5,2-protsendiline tööpuudus on oluliselt väiksem kui EL-i keskmine.

Taani sotsiaaldemokraatlik valitsus, ametiühingud ja mõjukad ettevõtjad on euro poolt, vastu on poliitilise spektri äärtes asuvad parteid ehk siis sotsialistid, rohelised ja parempopulistid.

EURO NÕRKUS JA AUSTRIA TAGAKIUSAMINE. Kui valitsus kevadel referendumi välja kuulutas, oli ta võidus kindel. Pealegi on kroon 1982. aastast seotud saksa margaga ja Taani keskpank ei aja seega juba aastaid iseseisvat rahapoliitikat. Võitlus kujunes aga oodatust raskemaks ja paari nädala eest oli vastaseid koguni kümme protsenti rohkem kui toetajaid. Põhjuseks euro nõrkus ja Austria-vastased sanktsioonid, mis taanlaste seas laialdast hukkamõistu pälvisid.

Praegu kuulub 15 EL-i liikmesriigist rahaliitu 11, 1. jaanuaril 2001. aastal lisandub neile Kreeka. Suurbritannia ja Taani võitlesid endale Maastrichti lepingus välja klausli, mis ei sunni neid ühisrahale üle minema ning Rootsi ei täida praegu meelega ettenähtud nõudeid. Suurbritannias on küsitluste kohaselt vähemalt kaks kolmandikku valijatest euro vastu ja Rootsiski on vastaseid pooldajatest märksa rohkem. Briti valitsus esialgu referendumit ei kavanda, Rootsis räägitakse võimalikust rahvahääletusest 2002. või 2003. aastal.