Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen oli solvunud, nimetades euro tagasilükkamist nii enda isiklikuks kui ka partei lüüasaamiseks. "Ma ei varjagi, et olen õnnetu," tunnistas ta referendumitulemuste selgudes üleeile hilisõhtul, rõhutades samas, et taani kroon jääb endiselt euroga seotuks. Umbes neljast miljonist Taani hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 87,5 protsenti, kellest 53,1 protsenti hääletasid eurole ülemineku vastu ja 46,9 vastu.

BRÜSSEL JA RAHATURUD ÜKSKÕIKSED. Brüssel avaldas eurovastaste võidu üle kahetsust, aga mingeid erilisi emotsioone ei ilmutanud. "Ma olen veendunud, et positiivne tulemus oleks olnud meie kõigi huvides," ütles Euroopa Komisjoni president Romano Prodi eilsel pressikonverentsil. Ta märkis ka, et eurouks jääb taanlastele avatuks ja nad võivad iga kell uuesti otsustada, sest kannatajaks on ju siiski taanlased, mitte euroriigid. "Ma ei usu, et Taani majanduslik tulevik sellest otsusest kasu saab," märkis Prodi.

Ka rahvusvahelised raha- ja aktsiaturud reageerisid referendumi tulemusele suhteliselt ükskõikselt. Euro ja taani krooni kurss koguni tõusis pärast referendumit veidi. Prantsuse rahandusminister Laurent Fabius ütles Brüsselis EL-i kolleegidega kohtudes, et Taani referendum ei mõjuta eurotsooni praktiliselt üldse, sest Taani sisemaine kogutoodang moodustab vaid 2,7 protsenti rahaliidu omast. Ka Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg toonitas, et taanlaste "ei" ei ohusta eurot ega mõjuta ka Taani keskpanga ja Euroopa keskpanga koostööd.

TAANI EUROMEELSED MASENDUSES. Märksa pessimistlikumad olid Taani europooldajad. Rasmusseni endine nõunik Ralf Pittelkow ütles Taani ajakirjandusele, et nüüd ei maksa Taanil EL-ilt suurt midagi oodata. "Meie EL-i kuulumine on pigem formaalsus kui reaalsus," ütles Pittelkow. Taani välisminister Niels Helveg Petersen ennustas Taani tähtsuse vähenemist EL-is. Tema kurbust jagasid nii sotsiaalliberaalne valitsus, parempoolne opositsioon, majandustegelased, ametiühingud kui ka peaaegu kõik suuremad meediaväljaanded. Euro vastu olid parempopulistid ja vasakradikaalid. Parempopulistliku Taani Rahvapartei liider Pia Kjärsgaard nimetas euro tagasilükkamist "demokraatia võiduks".

Nii Briti peaminister Tony Blair kui tema Rootsi kolleeg Göran Persson kuulutasid, et taanlaste otsus ei mõjuta nende riigi suhtumist eurosse. Enamik analüütikuid on aga seda meelt, et niigi eurovastaste brittide ja rootslaste liitumine rahaliiduga lükkub nüüd mägede taha.

Praegu kuulub 15 EL-i liikmesriigist rahaliitu 11 riiki, kus arveldustes on käibel ühisraha ning kus sularahana tuleb euro kasutusele 2002. aastal. Järgmise aasta esimesest päevast pääseb euroklubisse ka Kreeka.

SAMAL TEEMAL

Meedia ennustab kaheklassilist euroliitu

Euroopa ajakirjanduses eile domineerinud arvamuse kohaselt muutub Euroopa Liit pärast taanlaste otsust mitte liituda rahaliiduga kaheklassiliseks, kõik suuremad Taani lehed ennustasid riigile raskeid aegu.

Taani ajaleht Berlingske Tidende kirjutas, et taanlaste otsus on suur õnnetus. "Taanist saab nüüd EL-i teisejärguline liikmesriik." Ajaleht Information süüdistas kaotuses valitsust, kes "selle asemel, et rääkida tulevikuvisioonidest, hakkas hoopis heal järjel rahvast majandusliku allakäiguga hirmutama". Politikeni juhtkirjas seisis, et ka rootslased ja britid põlgavad nüüd euro ära ja pikemas perspektiivis väheneb kindlasti Taani mõju EL-is. Politiken märkis ka, et normaalses demokraatias astuks peaminister sellise kaotuse korral tagasi.

Rootsi päevaleht Dagens Nyheter märkis samuti, et Taanist saab teisejärguline EL-i liige ja ka Itaalia La Repubblica kurtis, et "kahekiiruseline Euroopa sündis neljapäeval Kopenhageni udus".

"Taani valijad olid esimesed kogu EL-is, kellele anti võimalus ühisraha üle hääletada. Sellele tuleproovile euro vastu ei pidanud," kirjutas Shveitsi leht Berner Zeitung.

Briti majandusleht Financial Times märkis: "Taani hääletus näitab, et ilma jõulise ja terase reklaamikampaaniata võidavad automaatselt euroskeptikud. Blair ei tohiks aega raisata."

Merit Kopli