1990. aastate segadusteajast alates oskas Lebedev end investorina pangandusse ja ühtlasi Aerofloti, Iljušini lennukitööstuse, Gazpromi, Venemaa ühendatud energiasüsteemi jne osanike hulka viia. Tol ajal ei küsinud keegi, kust ta esimese miljoni teenis, aga kui Putin 1999. aasta viimasel päeval võimule tuli, oodati ka endise KGB-lase Lebedevi tasemel ärimeestelt-oligarhidelt vastuteeneid. Mihhail Hodorkovski keeldus ja pandi vangi, Aleksandr Lebedev jäi siis veel ärisse püsima.

Putini presidendiks naasmine pani ta aga kotte pakkima. Lebedev lubab likvideerida kõik oma majandushuvid Venemaal, tõmmates tagasi investeeringuid näiteks opositsiooniliselt ajalehelt Novaja Gazeta.

Ta pole esimene Venemaalt põgenev ärimees, ega jää ilmselt ka viimaseks. Korruptsioon, ametnike meelevald ja poliitiline surve on üha vähem talutav ja juba aastaid on rahakamad venelased otsinud pelgupaika ennekõike Inglismaal.

Lebedev maksis 2009. aastal vaid ühe naelsterlingi ja sai vastu 75,1 protsenti Londoni ajalehe Evening Standard aktsiatest. Seejärel maksis ta sama sümboolse summa mõnevõrra tuntuma ajalehe The Independent eest. Ka briti meediaäris ei küsitud, kust raha pärit on. Ja vähemalt esialgu pole näha, et kahe mõjuka lehe sattumine endise KGB spiooni kätte briti meediamaastikule halvasti oleks mõjunud.

Spioneeris Londonis

1984. aastal lõpetas Lebedev KGB välisluure akadeemia ja töötas 1987–1992 varjatud luureülesannetega Inglismaal, tõustes saatkonna teise sekretäri kohale välja. Praegu väidetakse, et sel ajal olevat ta rohkem huvi tundnud briti ärimaailma tundmaõppimise, kui tegeliku spioonitöö vastu, aga see võib olla ka legend. Paistab, et persona non grata’ks ta viieaastase Londonis viibimise ajal muutuda ei jõudnud.

Lebedevi tee Putini vastaste hulka on küll veidi kummaline: valimisliidu Rodina kandidaadina oli ta riigiduuma saadik 2004–2007, kuid liitus seal tegelikult võimuparteiga Ühtne Venemaa. 2007 ühines Lebedev hoopis teise Putini-meelse parteiga Õiglane Venemaa. Ta on kuulunud varem Boriss Jeltsini kaaskondlaste hulka ja koos Mihhail Gorbatšoviga pani ta 2008. aastal õla alla ajalehele Novaja Gazeta.

Nüüd põhjendab Lebedev oma soovi Venemaal äri kinni panna sellega, et riiki valitsetakse vaid ühe isiku personaalsetest huvidest lähtudes (viidates Putinile), ja sellega, et üsna kindlalt alustatakse Venemaal poliitilisi repressioone. Ärimees Lebedev on saanud ka aru, et Venemaal äri tegemisel pole tulevikku. „Just tõmmata tagasi, viia oma ärid seal täielikult nullini, tulla ärist välja,” selgitas Lebedev Reutersile. Kuna korruptsioonipaljastaja Aleksei Navalnõile esitati sulepeast välja imetud süüdistus, on ka Lebedevi arvates viimane aeg Venemaale selg keerata.

Rikastus järsult

Olles N Liidu lagunemise järel välisluurest lahkunud, oli Lebedevil piisavalt raha, et oma investeerimisfirma luua. 1995. aastal ostis ta ära Rahvusliku Reservpanga, kusjuures Lebedevi partneriks oli juba siis Gazprom. Pank sai edukalt üle 1998. aasta riigipankrotist, Lebedev rikastus aga järsult. Erinevatel andmetel kuulub pangale praegu 15–30 protsenti lennukompaniist Aeroflot, 44 protsenti Iljušinist ja pisut ka Gazpromist.

Nüüd lubab Lebedev sellest ärist siis lahkuda. Küsimusele, ega ta kavatse Inglismaal mõnda Rupert Murdochi raskustes väljaannetest ära osta, vastas Lebedev, et see jäägu suurema rahakotiga ärimeeste mureks.