TÄISMAHUS: Immigrandid, multikulti ja paremäärmuslased Norra veresauna järellainetuses
Immigrantidevastane poliitiline retoorika ei paku lahendusi ja liiga kergekäeliselt on paremtsentristlikud parteid võtnud üle paljud paremäärmuslaste seisukohad. Reutersi koostatud analüüsis leidsid paljud eksperdid, et avameelne debatt immigratsiooni üle võib hoida ära Norras sooritatu sarnaseid vägivallategusid.
Põhjamaades ja mujal Euroopas on parteid toitunud avalikkuse kasvavast murest immigratsiooni pärast ajal, kui majanduslikud olud on halvenenud ning islamistide rünnakud ja ka lihtsalt rünnakuoht on külvanud hirmu olemasolevate immigrantide ja uute tuleku ees.
Kuid asjatundjad väidavad, et ülekaalukalt agressiivne poliitiline retoorika ja hirmutamistaktika on kirgi pigem kütnud, kui tegelenud paljude komplekssete ja põhiliste probleemidega.
Konfliktsed sõnumid ja poliitiline ülitundlikkus immigratsiooni ja multikulturalismiga tegelemisel on pingestanud avalikkust ja andnud pinnase radikaalsete ideoloogiate levikule.
„Kui kaksikrünnakud Norras neil teemadel ei käivita ausat diskussiooni, ei teki arutelusid, mis paljastavad paremäärmuslaste kasutatavad hirmu õhutavad argumendid, siis võib see marginaliseerida radikaalsed rühmitused ja olukorda halvendada, mis omakorda võib tuua kaasa samalaadseid rünnakuid tulevikus,” ütles Reutersile Lilit Gevorgyan, mõttekoja IHS Global Insight Euroopa-analüütik. „See ei ole ainuüksi Norra teema. Kogu Skandinaavias ja ka Lääne- ja Ida-Euroopas on palju inimesi, kes on väga pettunud avameelse debati puudumise pärast.”
Massimõrvar Anders Behring Breivik kuulutas, et tapab inimesi, vallandamaks Euroopa pärandit õõnestava multikulturalismi vastast revolutsiooni. Samal ajal on nii Saksa kantsler Angela Merkel, Prantsuse president Nicolas Sarkozy kui ka Briti peaminister David Cameron viimase vähem kui aasta jooksul deklareerinud, et multikulturalism ongi läbi kukkunud.
Multikulti-jutt loob pingeid
„Me tõime 1960. aastate algul Saksamaale võõrtöölised. Nüüd nad elavad meiega ja me oleme endile mõnda aega valetanud, öeldes, et nad ei jää siia ja ühel päeval on läinud. See ei ole tegelikkus. Muidugi on multikultuuriline lähenemine, et me elame külg külje kõrval ja oleme üksteisega õnnelikud, ebaõnnestunud, täielikult ebaõnnestunud,” kuulutas Merkel eelmisel sügisel oma partei noortekogu ees.
Kuid kriitikud ütlevad, et parimal juhul pakuvad sellised avaldused vähe võimalusi, leevendamaks majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid, mis on tingitud immigratsioonist ja globaliseerumisest. Veel vähem aitavad säärased sõnavõtud aga saada kasu mitmerahvuselisest ühiskonnast. Halvimal juhul aga riskitakse selliste kommentaaridega suruda niigi haavatavad immigrantide kogukonnad veelgi enam ohvriseisundisse ja pingestatakse rassilisi suhteid.
„Neis kõnedes ja eri riikide avalikkuses käivates multikulturalismiteemalistes debattides on selgelt ilmnenud segadus ja ebamugavuse tundmine, esitatud sõnumid on vastuolulised,” ütles Reutersile Sara Silvestri, Londoni City ülikooli religiooni ja rahvusvahelise poliitika lektor. „Nii me otsime lihtsaid vastuseid, mis esineksid lihtsate valikute näol – sellised nagu mõõdukas vs. radikaalne islam, multikulturalism vs. assimileerimine. Kuid säärane lihtsustamine ja kategoriseerimine eraldab inimesi veelgi ja provotseerib vaenulikkust.” Paljud paremäärmuslikud Euroopa rühmitused on eemaldunud rassistlikust retoorikast ja keskendunud selle asemel islami ja euroopalike väärtuste kokkusobimatuse rõhutamisele. Samal ajal on aga n-ö peavooluparteid hakanud kasutama äärmuslike retoorikat. „Nurjamaks paremäärmuslike parteide edu, on paremtsentristlikud parteid võtnud üle nende sõnumi. See on väga ohtlik,” rääkis Türgi konservatiivse ajalehe Zaman Brüsseli-korrespondent telekanalis Euronews. „Kui paremtsentristlikud parteid jätkavad selliste ideede ja mõtete ülevõtmist, mis tegelikult peaksid olema isoleeritud ja marginaliseeritud, siis lõpuks hakkavadki need tunduma normaalsetena.”
Immigrantide- ja islamivastased parteid on Põhjamaades viimastel aastatel edu saavutanud, tuginedes avalikkuse hirmudele seoses selles piirkonnas suhteliselt hiljutise nähtusega – massilise immigratsiooniga, eriti muslimimaadest. Hulk Skandinaavia parteisid on immigratsiooniga tegelenud, kuid mõnede poliitikute kasutatud sütitav toon võib olla õhutanud Breiviki-laadsete immigrantide- ja islamivastast viha.
Näiteks immigrantidevastased Rootsi Demokraadid valiti eelmisel aastal parlamenti, hoolimata sellest, et parteil on juured 1980. ja 1990. aastate neonatslikes liikumistes. Partei on kritiseerinud muslimeid ja islamit, kuna need on ebarootsilikud.
Retoorika loob pinnase
Rootsi antifašistlik ajakiri Expo, kus tegutses ajakirjanik Stieg Larsson, leiab, et otsest sidet vägivalla ja poliitikute väljaütlemiste vahel ei pruugi olla. Kuid retoorika loob viljaka pinnase etniliselt motiveeritud rünnakutele.
Norra ajalehe Aftenposten poliitikatoimetaja Harald Stanghelle sõnul on aga ebaõiglane süüdistada immigrantidevastast Progressiparteid selliste indiviidide nagu Breivik õhutamises. Breivik oli küll veidi aega selle partei liige, kuid lahkus Stanghelle meelest seepärast, et partei ei esindanud piisavalt tema vaateid. „Täiesti vale on pidada Progressiparteid vastutavaks sääraste ekstremistide eest. Mõned väiksemad immigrantide ja multikultuursuse vastased rühmitused on parteist lahku löönud, uskudes, et see on liiga viisakas peavoolupartei,” seletas Stanghelle.
