TÄISMAHUS: Osama bin Ladeni viimased tunnid
Kõik hakkas pihta Jalalabadi lennuväljalt Pakistanis, kirjutab USA ajakiri New Yorker oma selle nädala numbris. See on linn, kus bin Laden 2001. aasta novembris avalikke kõnesid pidas, see on ka linn, kust tookord kohalike sõjapealike väed kokku koguti, kes bin Ladeni Tora Bora koobastikus sisse piirasid ja paraku ka põgenema lasid. Kuid nüüd on see linn USA vägede kontrolli all.
Niisiis, kolm kuud tagasi, ööl vastu 2. maid tõusid Jalalabadi lennuväljalt õhku kaks MH-60 Black Hawk helikopterit. Nendes oli 23 USA laevastiku eriüksuse SEAL-i, täpsemini, endise Team Sixi ehk praeguse DEVGRU liiget, kummalgi kopteril oli ka kaks pilooti ja üks sõdur 160. õhuerioperatsioonide rügemendist. Kaasas oli ka tõlk ja jäljekoer nimega Cairo.
Öönägemisprille kandnud piloodid juhtisid helikopterid üle pimedate mäenõlvade, ka raadioside üritati hoida miinimumis. Viisteist minutit hiljem sukeldusid helikopterid orgu ja sisenesid märkamatult Pakistani õhuruumi. Nad keerasid enne Peshawari itta. Lend kestis kokku 90 minutit.
SEAL-ide sihiks oli üks väiksemat sorti villa paarsada kilomeetrit teisel pool Pakistani piiri Abbottabadi linnas, täpsemini, Kakuli tee äärses Bilali linnajaos. Luurekeskagentuurilt (CIA) saabunud info kohaselt pidi Osama bin Laden peitma ennast selle kolmandal korrusel. Vaevalt miil kaugemal asub mainekas Pakistani sõjakool, kuid see oli tundunud bin Ladenile piisavalt ohutu, et ennast Bilalis peita.
SEAL-i üksus oli arvestanud, et nad maanduvad villa õuele, teevad bin Ladeni ihukaitse kahjutuks ja võtavad tema surnukeha kaasa Afganistani. Ei peetud isegi usutavaks, et ta laseks end elusalt kätte saada, käsk oli konkreetne: bin Ladenit taheti surnult, mitte elusalt.
Palju erioperatsioone
SEAL-i üksus on põhjaliku väljaõppega, eelmisel kümnel aastal olid nad käinud erioperatsioonidel Afganistanis, Iraagis, Jeemenis ja Aafrika sarvel. Ka Pakistan polnud neile enam võõras, nad olid sealgi käinud oma kümme või kaksteist korda.
45 minutit pärast Black Hawkide õhkutõusmist startis Jalalabadist ka neli MH-47 Chinooki, nendes istus veel 25 eriüksuslast, et vajaduse korral esimesele tiimile appi minna. Kaks Chinookidest jäi Afganistani poolel õhku, kaks maandusid aga tühermaale Pakistanis, ootama järgmisi käske.
Neli kuud pärast ametisse astumist 2009. aasta jaanuaris oli USA president Barack Obama pettunud, kui CIA direktor Leon Panetta talle bin Ladeni võimalike asukohtade kohta aru andis. Augustiks 2010 oli Panettal lõpuks selgem niit peos, CIA analüütikud olid vihjanud võimalikule bin Ladeni kullerile Abu Ahmad al-Kuwaitile.
CIA hakkas tema valge ninasarviku pildiga maasturit jälgima. Ühel päeval näitas satelliidipilt selle keeramist Abbotabadis asuva villa õue. Kahtlust äratas, et villal puudusid igasugused kommunikatsiooniühendused ja asukad põletasid oma prügi. Kuwaiti ja tema vend käisid sisse-välja, aga kolmandal korrusel elav isik mitte kunagi. Ja luureteenistusel tekkis tunne, et see kolmas isik võibki olla bin Laden.
CIA jätkas vaatlusi, ja nagu Guardian hiljuti väitis, oli Abbottabadis korraldatud ka väljamõeldud vaktsineerimiskampaania, et bin Ladeni perekonnalt DNA-proov kätte saada. Ometi kedagi villas elavatest isikutest vaktsineerida ei õnnestunud.
Kuid isegi niivõrd lihtsa operatsiooni kavandamine tekitas Valges Majas vaidlusi. Kaitseminister Robert Gates ja staabiülemate komitee asejuht kindral James Cartwright olid soovinud pommilööki õhust, et mitte oma jalga võõra riigi territooriumil maha panna. Hirmuks oli, et tulemus võiks olla sama katastroofiline kui 1980. aastal nurjunud pantvangide päästmise katse Iraanist. 14. märtsil otsustas Obama, et eelseisvast operatsioonist Pakistani ei teavitata.
Niisiis, 26. aprillil pandi SEAL-i eriüksus USA-st lennukile ja viidi Bagrami Afganistanis. Järgmine päev olid nad juba Jalalabadis. Panetta tahtis ikka veel CIA-lt kinnitust, et bin Laden ikkagi on selles villas. Vastuseks oli tõenäosus 45–95 protsenti. Ja nüüd oodati rünnakuks ikka veel võimalikult pimedat ööd.
Abbottabadis maandusid helikopterid väljapoole bin Ladeni villa müüre. Väravahingedele pandi C4-lõhkelaengud, suur kärgatus paiskas värava eest. Mehed jooksid maja peaukse juurde, lastes teel õhku veel ka väiksema jalgvärava. Külalistemaja juures nägid nad relva haaranud al-Kuwaitit, kes lasti maha. Järgnenud tulevahetuses hukkusid ka tema vend Abrar (teiste allikate järgi Tariq) koos naisega.
Soovitas magama minna
Tõlk koos koeraga jalutas samal ajal tänaval villa ees ja soovitas naabritel tagasi magama minna.
Esimese ja teise korruse vahel olid metalluksed. Ka trepist ülesminekuks tuli C4 appi võtta. Järgmisena oli neil vastas bin Ladeni 23-aastane poeg Khalid, väidetavalt kalašnikov käes (kuigi on ka väidetud, et ta oli relvitu). Khalid sai kohapeal surma. Kolmandale korrusele pääsemiseks tuli veel lõhkeainet raudukse avamiseks tarvitada. SEAL-i mehed nägid pimedas toas pikemat habemega meest, keda üritasid katta tema kaks naist. Ühte naist tulistati jalga, nad tõmmati mehest eemale.
Bin Ladeni vahistamise üle polnud põhjust isegi arutada, keegi ei vajanud vange. Esimene kuul tabas teda rinda, teine kuul pähe. Magamistoas oli sel hetkel kaks SEAL-i meest ja kaks naist, kelle silme all Osama tapeti. Maandumisest oli möödas 18 minutit. Esimesed SEAL-i mehed vedasid ruumist välja bin Ladeni naised, järgmised pakkisid surnukeha juba kilekotti, et see kaasa võtta. Nüüd asuti aga majast korjama kõike, mis vähegi informatsiooni võis sisaldada, CD-dest ja DVD-dest kuni arvutini välja. Majast olevat leitud ka pornograafiat.
Naised ja lapsed reastati õue ühe Black Hawki juurde, sest teine helikopter oli tulevahetuses kannatada saanud. Keegi neist ei tunnistanud, et tabatud isik oleks olnud Osama bin Laden, kuigi nimetasid teda šeigiks. Saabus Chinooki kopteril arst, kes võttis laibalt kaks koeproovi, üks neist läks Black Hawki pardale, teine koos surnukehaga Chinooki.
Kogu operatsioon oli kestnud 38 minutit, kui eriüksus alustas juba koduteed.
Bin Ladeni surnukeha oli kopteris, aga esialgu polnud veel kindlust. Teda arvati olevat ligi 190 sentimeetrit pikk, niisiis heitis üks nii pikk SEAL tema kõrvale, aga osutus, et Bin Laden oli temastki pikem. Surnukeha viidi Bagrami. SEAL oli juba ette kavatsenud bin Laden merre visata, kuid igaks juhuks küsiti Saudi Araabia võimudelt luba. „Teie plaan on hea,” vastati sealt.
Surnukeha viidi lennukiga lennukikandjale Carl Vinson Araabia merel. Seal surnukeha puhastati, pakiti uude kotti ja visati üle parda merre. Tema pea mahalõikamine osutus nähtavasti valeteateks. Oma juhi hukkumist kinnitas ka terrorivõrgustik al-Qaida, kuigi pole küll tõsisemaid kättemaksurünnakuid ette suutnud võtta.
Terroristi taust
Osama bin Laden
araabiapäraselt
Usa- mah bin Muh.ammad bin ’Awad. bin La-din
1957 sündis ar-Riyadhis jeemeni päritoluga saudi ehitusettevõtja Muḥammad bin Lādini peres
1967 isa surma järel päris ligemale 25–30 miljonit dollarit
1984 asutas Peshawaris koos Abdullah Azzamiga Afganistani Teenuste Büroo (MAK), mis vahendas araabia vabatahtlikke ja raha Afganistani vastupanuliikumisele
1992 Saudi kuningakojaga tülli läinud bin Laden kolis Sudaani
1995 al-Qaida alustas terrorirünnakuid USA sõjaväe vastu Saudi Araabias
1996 Sudaan sundis ta Afganistani kolima, samal aastal tõusis seal võimule Taliban
1998 Osama bin Laden kuulutas avalikult sõja Iisraelile ja USA-le, autopommid tapsid Nairobis ja Dar es Salaamis enam kui 200 inimest
2001, 11. september terrorirünnak New Yorgi kaksiktornidele ja Pentagonile, ligi 3000 inimest hukkus. USA alustas terrrorismivastast sõda Afganistanis
2001, november Taliban kukutati võimult, bin Laden varjus ligemale 1500 kaaslasega Tora Bora koobastesse
2001, november või detsember Osama bin Laden pääses põgenema Tora Borast üle mägede Pakistani
2001–2011 Osama bin Laden varjas end, edastades samal ajal maailmale audio- ja videoläkitusi
