„Te kõik saate aru, et ma tulin siia patusena ja lahkun pühakuna. Vii mind koju, Jee-sus. Vii mind koju, Issand. Ma armastan teid kõiki. Ma olen valmis,” lisas ta ja jätkas: „Ma ei ole veel läinud, see peab olema ime. Ma olen ime.”

54-aastase Wilsoni kaitsjad rõhusid asjaolule, et tegemist on vaimselt alaarenenud inimesega, kelle IQ-ks on mõõdetud kõigest 61 punkti. 2002. aastast pärineva USA ülemkohtu otsusega keelati vaimse alaarenguga süüdimõistetute hukkamine, kuid osariikidele jäeti õigus ise otsustada, milliste kriteeriumite järgi selline seisund määrata.

Aluseks Steinbecki jutustus

Texase osariigi kõrgem kohus otsustas üsna kummalisel moel võtta aluseks, kelle põhjal hinnata surmamõistetu hukkamiskõlblikkust, kirjandusliku tegelase – John Steinbecki jutustuses „Hiirtest ja inimestest” esineva lihtsameelse karakteri Lennie, kel on asjadest arusaamise ja mõtlemisvõimega raskusi.

Tegelikult küll ei võrrelda surmanuhtluse ootel olijaid otseselt kirjandustegelasega, vaid vaetakse ikkagi kõnealuse isiku tegemisi. Wilsoni puhul rõhutasid prokurörid, et ta oli leidlik, aktiivne ja juhtimisvõimeline, nutikas tänavaelu kogemustega narkodiiler, kes ilmutas organiseerimisvõimet varguste ja röövimiste korraldamisel. Pealegi oli ta röövimiste eest kahel korral vangi mõistetud ning tollal ei tekkinud küsimust tema vaimsest alaarengust.

Advokaadid esitasid omalt poolt tõendeid, et Wilsoni hinded isegi erivajadustega laste klassis olid D-d ja F-id (napp sooritus ja läbikukkumine) ning et ta ei jõudnud seitsmendast klassist kaugemale, et teised lapsed nimetasid teda lollpeaks ja põrunuks, et tal oli raskusi isegi kingapaelte sidumisega ning et ta imes näppu veel kahekümneseltki.

Prokurörid tõstsid aga lisaks esile, et Wilsoni IQ 61 on pärit 2004. aastal tehtud testist, mille läbiviija ei olnud diplomeeritud ekspert. Pealegi näitasid hilisemad testid, et Wilsoni IQ on üle 70 ja enamasti on Texase kohtutes tunnistatud vaimselt alaarenenuks neid, kel see näitaja on alla 70.

Kõigis kohtuastmetes jäid peale süüdistajate argumendid.
Steinbecki kirjandusliku kuju kasutamise vastu hukkamisotsuse tegemisel astus teisipäeval teravalt välja kirjaniku poeg. „Enne Wilsoni juhtumist teada saamist polnud mul aimugi, et Texas kasutab mu isa välja mõeldud tegelast, millesse on kätketud inimlik truudus ja pühendumus, standardina vaimse puudega inimeste elu ja surma määramisel,” ütles Thomas Steinbeck oma avalduses. „Ma olen kindel, et kui mu isa oleks siin, oleks ta väga vihane ja solvunud, et tema teost niimoodi kasutatakse.”



MIDA TA TEGI?

Wilsoni süüd tunnistas kaasosalise naine

Marvin Wilsoni (pildil) surmamõistmiseni viinud juhtum leidis aset 1992. aasta novembris mõni päev pärast seda, kui politsei oli leidnud tema kodust mõnikümmend grammi kokaiini. Süüdistuse kohaselt arvas Wilson, et uimastitest koputas politseile Jerry Williams.

Koos Andrew Lewisega peksid nad Williamsi läbi ja viisid ta endaga kaasa, nagu tunnistasid pealtnägijad. Williamsi vaid sokkides surnukeha leiti järgmisel päeval tee äärest, raskete peksmisjälgedega ja kuulihaavadega peas ja kaelas. Kriminalistid ei leidnud tõendeid tulistaja kindlaks tegemiseks.

Kuid Lewise naine rääkis, et Wilson tunnistas tema, Lewise ja Wilsoni enda abikaasa ees tapmise üles. „Ära ole kuri Andrew’ peale, sest Andrew seda ei teinud. Mina tegin,” olevat Wilson Lewise naise sõnul öelnud.

Wilsoni advokaadid püüdsid tema süüs kahtlust tekitada sellega, et Williamsi surnukehalt leiti valgenahalise inimese hall juuksekarv, kuid nii Wilson kui ka Lewis on mustanahalised. Siiski mõisteti Lewis eluks ajaks vangi ja Wilson surma.

Wilson oli sel aastal Texases seitsmes isik, kelle surmanuhtlus on täide viidud. Aasta lõpuni ootab sama saatus veel üheksat inimest.