Just päeval, kui Karzai võttis vastu sõjaväeparaadi, millega tähistati kommunistliku reÏiimi kukutamise 16. aastapäeva, otsustasid Talibani võitlejad temast vabaneda. Tulevahetuse tagajärjel hukkusid pooled ründajaist – kolm meest. Haavata saanutest ja hukkunutest siiski väga selget pilti ei olnud.

Tähistatav sündmus leidis aset 16. aprillil 1992, kui Nõukogude sõjalise toetuseta jäänud marionettvalitseja Najibullah kaotas lõplikult võimu. Ent Afganistani võiduparaad korraldati nüüd 27. aprillil, mil möödus tegelikult 20 aastat kommunistide esimesest riigipöördest.

28. aprillil 1992 sai Afganistanist islamivabariik. Hilisemad Talibani võitlejad ja ka praegune president Hamid Karzai olid tookord veel ühel pool rindejoont, ning Najibullah’ kukutamise järel sai temast asevälisminister. Kui Taliban 1996. aastal Kabuli vallutas, poodi Najibullah üles. Alates 2001. aastast on presidendiks tõstetud Karzai olnud võimult tõugatud islamistidega avalikus konfliktis.

Mullune Briti vägede Helmandi-pealetung, millega Taliban sunniti taganema, pingestas riigi olukorda veelgi. Karzai on siiski vihjanud, et tema salliks taliibide naasmist riiki, kui nood relvad maha panevad.

Otsivad puštude toetust

Probleem on aga sügavam. Nimelt eelistati 2001. aastal Afganistanist monarhia taastamise asemel teha demokraatlik riik. Karzai valiti presidendiks, kuid tuleval aastal saab tema ametiaeg täis. Ja uute valimiste tulemus võib olla ettearvamatu.

Nii Taliban kui ka Karzai on toetunud riigi lõunaosa põhirahvale ehk puštu hõimudele, mis on süvendanud nende omavahelist rivaliteeti. Islamiliikumise juhtkond, kelle jalgealune on Afganistanis liiga tuliseks aetud, tahaks, et ameeriklaste sõltlane Karzai lahkuks võimult sama teed pidi kui Najibullah.