Teadlased avastasid jäämees Ötzi 5 300 aasta vanuse mõrvaloo
Algul arvasid teadlased, et 5300 aastat jääs lebanud ja seetõttu haruldaselt hästi säilinud mees suri külma ja nälja kätte, kuid siis leiti tema seljast noolehaav, vahendab BBC. Noolehaavast leiti omakorda nooleots ja ränga verejooksu jäljed ning siis olid teadlased kindlad, et Ötzi mõrvati. Uusim uuring näitab, et Ötzit tabas rangluust allapoole õlga nool, mis läbistas mehe arteri ja ta suri verekaotusse.
Kuna Ötzi sai nooletabamuse selja tagant, siis näitab see, et ta kas põgenes oma vaenlase eest, kes teda siis selga lasi. Teine võimalus on, et Ötzit varitseti ja ta sai nooletabamuse täiesti pahaaimamatult.
Teadlased said Ötzit uurides teada, et ta oli oma päeva alustanud hommikueinega Alpide all metsases orus. Päeva jooksul liikus ta mäkke, kuid teel sattus ta võitlusse. Ötzi ei andnud kohe alla: ta kätel on mitmed lõikehaavad. Lõpuks sai ta nooletabamuse selga ja suri vaikselt 3210 meetri kõrgusel Alpides verekaotusse.
Ötzi veri voolas noolevarre augu kaudu ka kehast välja. Teadlaste sõnul kinnitab see, et noolevars murti ära siis, kui Ötzi veel elus oli. Noolevarre võis ära murda kas Ötzi ise või siis teine võimalus: noolevarre murdis mõrva varjamiseks ära tapja. Nimelt võis nool olla mõne kindla hõimu või mõne muu tunnusega ja mõrvaril oli vaja varjata, et ta Ötzi surmaga seotud oli.
Teadlased ei oska öelda, mis asendis Ötzi laskmise ajal oli: kas ta seisis, istus, põlvitas, kõndis. Kuid noole sisenemishaav näitab, et nool lasti Ötzist allpoolt, seega oli mõrvar kas Ötzist mäel allpool või siis luuras teda näiteks põlvitades.
Mõrv avastati tänu sellele, et hiljutised teadusarengud võimaldasid teadlastel teha Ötzile kompuutertomograafiauuringu, mis näitas jäämehe arteris 13-millimeetrist rebendit. Sealt voolas veri soont ümbritsevatesse kudedesse ja Ötzil tekkis hematoom, mida teadased tema rinnakorvis näevad.
Ötzit uurinud dr Ruhli kinnitas: „Me jõudsime järeldusele, et see oli surmav lask, mis teda tabas. Ta poleks suutnud sellega mitu päeva ringi käia. See oli kiire surm.”
• Ötzi sai oma nime koha järgi, kust ta leiti: Ötzi org Itaalia ja Austria piiril
• Ötzi leiti 1991. aastal, umbes 5 300 aastat pärast tema surma, sest teda varjanud ja säilitanud liustik hakkas sulama
• Nooremal kiviajal elanud Ötzi oli oli 159 cm pikk ja surres 46 aasta vanune
• Ötzi kannatas artriidi ja ümarusside käes, lisaks oli ta rängalt kopsupõletikku põdenud
