„Ainus viis seda kirjeldada on lihtsalt öelda, et see on tohutu,” rääkis selle Kesk-Ameerika riigi erakorraliste olukordade ameti CONRED pressiesindaja David de Leon. „See ei näe reaalne välja.”

Samal ajal kui netiavarustes üle maailma kirjutati pildi juurde sageli kommentaariks, et see on nüüd küll photoshop’itud (digitaalselt töödeldud – toim), olid Guatemala linnas inimesed šokis ja augule lähemale jäävad elanikud nõudsid oma turvalisuse tagamist. Kesk-Ameerikat ja eriti ohvriterohkelt Guatemalat räsinud troopilise tormi Agatha vihmavalingud avasid ootamatult maapinna, mis neelas endasse kõik selle kohal olnu. CONRED-i hinnangul on tegemist 20 meetri laiuse ja umbes 30 meetri sügavuse auguga.

„Ma käisin seal ja arvan, et see peab küll suurem olema,” kirjutas ajalehe La Hora reporter Mariela Castanon. Naabruskonna elanikud rääkisid talle, et maa vajus ühtäkki alt ära, viies kaasa kolmekorruselise maja, milles oli varem tehas, ja ka turvamehe ühes sellega. Võimuesindajad ei ole küll turvamehe hukkumist kinnitanud.

Guatemala inimõiguste voliniku Sergio Moralese sõnul on lähikonnas elavad kolmsada inimest ohus ja ta lubas uurida, mis põhjustas augu avanemise. Morales kinnitas, et piirkonna elanikud on juba 2005. aastast saadik esitanud kaebusi, milles kurdetakse maa alt tuleva kõmina, maasse tekkinud lõhede ja vajuva pinnase üle. Morales lubas nüüd hakata neid ammuseid kaebusi läbi vaatama, niisamuti kui võimude tollast reageeringut neile. 2007. aastal võttis Guatemala linnas tekkinud vajumisauk samamoodi kolm inimelu.

Geoloogid teadmatuses

CONRED-i geoloogiadirektor David Monterroso ütles ajalehele Prensa Libre, et teha tuleb piirkonna pinnase koostise põhjalik analüüs, et saada selgust, kui palju maju augu lähedal on veel ohus. „Võin teile öelda, et see ei ole geoloogiline murrang ega maavärina tagajärg,” rääkis Monterroso agentuurile AP. „See on kõik, mida me praegu teame. Peame sinna alla laskuma.”

Naabruskonna elanike ühenduse juht Augusto Lopez Rincon ütles ajalehele Prensa Libre, et tema meelest tuleb augu tekkimises süüdistada kaubaautode tihedat liiklust seal kandis. „Tundub, et seal all on jõgi,” ütles kohalik äriomanik Armando Gomez. „Ma ei usu, et maa lihtsalt andis järele ja nii see ongi. Seal on ikka midagi muud, mis selle põhjustas.” Maapinnaaluse pinnase minema uhtumisel võib oma roll olla aastakümnete eest linna alla rajatud kuivendustorude süsteemil.

Vaikse ookeani orkaanihooaja esimene tugevam torm tabas Kesk-Ameerikat läinud laupäeval. See küll rauges juba järgmisel päeval, kuid oli teinud ulatuslikku hävitustööd, sest paduvihma ja tugeva tuulega kaasnesid mudalaviinid. Guatemalas, Hondurases ja El Salvadoris on hukkunud üle 180 inimese.

Karstilehtrid on looduslikud ja inimtekkelised

•• Vajumis- ehk karstilehter on loomulikul teel või inimtegevuse mõjul maapinda tekkinud auk, mille läbimõõt võib ulatuda vähem kui meetrist mitmekümne meetrini, ja sama käib ka augu sügavuse kohta.

•• Karstilehtrid tekivad siis, kui vesi on ära uuristanud ja lahustanud selles paigas olevad kivimid. Põhjavesi haarab liikudes need lahustunud kivimid ja pinnase kaasa, tekitades maa-aluseid tühimikke.

•• Need tekivad ka inimtegevuse tõttu näiteks põhjavee pumpamise ja ehitustööde tagajärjel. Maaparanduslikud ja muud tööd, mis mõjutavad vee liikumist, võivad samuti lehtri tekkimisele kaasa aidata. Mõjutada võivad ka kanalisatsiooni ja vihmavee ärajuhtimise rajatised ning isegi veerennide paigaldamine katustele, kui need sajuvee ühte kohta koondavad. Vajumisaugud võivad tekkida nii tasapisi kui ka äkki, kui näiteks mingil põhjusel maa-aluse vee uuristatud august vesi kaob ja n-ö katus sisse kukub.

•• Nimestki nähtuvalt tekivad sellised vajumisaugud sageli karstialadel, kus põhjavesi ja maa-alused allikad uuristavad aluskivimit, näiteks paekivi. Sellistele aladele on iseloomulikud maast välja tulevad ojad, koopad ja äkitselt kuivaks jäävad veesängid. Karstialasid leidub kogu maailmas.